Euroopa Liit määras Eestile suhkrutrahviks lausa astronoomilise summa, mis tuleb kinni maksta suuresti meil, maksumaksjail. Eesti on suhkruvarude asjus, nagu selgub, kordades suurem süüdlane kui saatusekaaslased Küpros, Läti, Malta ja Slovakkia.

Kuigi suhkrutrahvi tulek on teada juba pikemat aega, puudub Eesti riigil üheselt mõistetav seisukoht, kuidas ettevõtetelt enne euroliiduga ühinemist soetatud suhkru laovarude eest trahvi sisse nõuda. Näiteks määras maksu- ja tolliamet liigsete laovarude eest küll AS-ile Kalev trahvi, kuid firma vaidlustas selle ja võitis kohtus. Maksuamet on kehtetuks tunnistanud ka osa teistele ettevõtetele määratud trahve.

Kuigi riik leiab, et suhkruga spekuleerinud firmasid tuleb karistada, jäävad tal käed selle elluviimise tarvis lühikeseks. Mehhanism on puudulik ja kui see ka tagantjärele kehtestatakse, muutub raha kättesaamine ettevõtetelt utoopiliseks. Niisiis võetakse suhkrutrahvi raha eeldatavasti suuremalt jaolt ikkagi maksumaksja taskust. Poliitikud on suhkrutrahvi süüd pidevalt üksteise kaela ajanud ning jääb mulje, justkui vastutajaid polekski.

Nagu oleks suhkrutrahv midagi Euroopa Liitu astumisega paratamatult kaasnevat, justkui oleks tegu force major’iga — umbes nagu enneolematult kuri ilm või mõni muu loodusõnnetus. Nii see siiski pole. Suhkrutrahvi põhjustas poliitikute hoolimatus ja minnalaskmine, mille eest tuleb vastust anda varem või hiljem. Üksteise süüdistamine suhkrutrahvis ja selle üüratus suuruses saab eeldatavasti üheks valimisvõitluse teemaks.Täpsemalt loe siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14312705