Rahandusminister allkirjastas määruse, mis toob kaasa senisest selgemad ja detailsemad reeglid seotud isikute vaheliste tehingute väärtuse määramisse.

Seotud isikute all peetakse silmas isikuid, kes on omavahel seotud läbi sugulussidemete, juhtimise, kontrollimise või kapitali. Selliste isikute vahel tehtud tehingu väärtus peab olema samaväärne omavahel mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk tehingu turuväärtusega. Kui need väärtused on erinevad, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada sarnase tehingu turuväärtust. Uue määrusega täpsustatakse seotud isikute vahel sõlmitud tehingute väärtuse määramise põhimõtteid ning see sisaldab olulist infot nii maksuhalduri kui ka maksumaksja jaoks.

Määruses on täpsemalt sätestatud siirdehindade teema valupunkt – võrreldavuse kriteeriumid. Selleks, et seotud isikute vahelist tehingut saaks võrrelda omavahel mitte seotud isikute vahelise tehinguga, peavad tehingud olema tehtud sarnastel tingimustel. See tähendab, et sarnased peavad olema mitte ainult tehingu aluseks oleva vara või teenuse omadused, vaid ka tehingu käigus täidetud ülesanded, kantud riskid ja kasutatud varad, lepingutingimused, majanduslikud tingimused ning võrdluse all olevate osapoolte äristrateegiad. Tehingud on võrreldavad vaid siis, kui kõik tehingute olulised tingimused on sarnased.

Tehingu turuväärtuse leidmiseks on määruses nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile välja pakutud viis meetodit. Meetodi valimisel tuleb silmas pidada konkreetse tehingu iseärasusi, võrreldavaid tehinguid puudutavate andmete usaldusväärsust, eelduste ja prognooside põhjendatust ning võrreldavate tehingute sarnasuse astet. Lisaks on uues määruses kirjas kulude jagamise kokkulepete põhimõtted ning seotud isikute vaheliste tehingute dokumenteerimise kord. Määruse koostamise aluseks on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt 1995.

aastal välja antud ning aastatel 1996-1999 täiendatud “Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele” ning juhendmaterjali on hea kasutada ka määruse rakendamisel abimaterjalina. Määrus hakkab kehtima alates 2007. aasta 1. jaanuarist ning sellega tunnistatakse kehtetuks rahandusministri eelmine samateemaline määrus 29.

detsembrist 1999. Vt pressiteadet: http://www.fin.ee/?id=75779