Eesti Maksumaksjate Liit asutati 30. septembril 1995. Maksumaksjad ühinesid, et kaitsta end üheskoos maksuhalduri omavoli, riigi vähese õiguskindluse, kõrge maksukoormuse ja maksuraha raiskamise eest. Värske number annabki sõnas ja pildis ülevaate, millega maksumaksjate liit on 20 aastat tegelenud: EML tähtsündmused ja traditsioonilised üritused, inimesed ja majandusnäitajad.

OÜ Leinonen nõustamisüksuse juht ning Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja Tõnis Elling teeb kokkuvõtte Riigikohtu lahendist, milles selgitati arvete vormistamise nõudeid, et ostjal tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Maksukohustuse määramisel on oluline eristada majandustehinguid kaupade ostu-müügi ja teenuste saamise-osutamise alusel. Riigikohtu halduskolleegium on ka varasemas praktikas rõhutanud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. MaksuMaksja tutvustab ka kahte 2014. aasta maksundusalaste uurimistööde konkursitööd.

Magistritööde seas 1. koha saavutanud töö autor Erle Laasberg selgitab allahindlusvautšerite maksustamispõhimõtteid nii Euroopa Liidu kohtupraktika kui ka Euroopa Komisjoni kavandatava käibemaksudirektiivi muutmisettepaneku valguses ning analüüsib, kas kavandatavad muudatused tagavad neutraalsuse, mis on käibemaksu üks olulisematest põhimõtetest. Magistritööde seas 4. koha saanud töö autor Riita Parksepp võrdleb Eesti sõlmitud maksulepinguid, leidmaks kinnitust hüpoteesile, et enamiku Eesti sõlmitud maksulepingute alusel puudub Eestil väljamaksja riigina pensionide maksustamise õigus.

Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal.