Piret Reiljan kirjutab Äripäevas, et võiks arvata, et kohustuslike pensionifondide aruannetest saab investor ehk pensionikoguja kiire ülevaate, kui palju tema vara asub aktsiates, kui palju kinnisvaras ning kui palju võlakirjades.

Paraku on reaalsuses erinevad investeeringud aruannetes segamini nagu pudru ja kapsad. Kui täpselt keegi erinevate varaklasside jaotused välja toob, sõltub suuresti fondijuhi suvast. Kui kohaliku Swedbanki kõige äkilisema pensionifondi ehk Hansa K3 investor lööb lahti tänavuse I poolaasta aruande, vaatab kirjet "aktsiad ja osakud", võib ta esimese hooga ehmuda, et fond on aktsiatesse ja aktsiafondidesse investeerinud lubatust rohkem ehk lausa 65 protsenti fondi varadest (lubatud on praegu kuni 50 protsenti). Lähemal uurimisel selgub aga, et aktsiate ja osakute bilansikirje all on segiläbi aktsia- ja aktsiafondide investeeringutega veel ka võlakirja- ja kinnisvarafondide investeeringud.

Pärast pangalt investeeringute tegelike osakaalude saamist sulab K3 aktsiainvesteeringute osakaal hoobilt 42 protsendile, võlakirjade osatähtsus aga tuhiseb aruandes näidatud 17 protsendilt 44-le. Tegemist ei ole just mikroskoopiliste summade, vaid sadade miljonite kroonide paigutamisega. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4103/arv_kolumn_uus_410301.html