Lauri Linnamäe kirjutab Postimehes, et plaanitav metsaseaduse muudatus peaks suurendama raiemahtusid ja leevendama nii saetööstusi kummitavat palgipõuda, mis teravnes veelgi pärast Vene puidule tollide kehtestamist.
Kui metsanduse arengukava järgi oleks optimaalne raiemaht pisut üle 12 miljoni tihumeetri aastas, siis mullu raiuti Eestis vaid kuus miljonit tihumeetrit metsa. Praegune metsaseadus ja tulumaksuseadus on väiksematele metsaomanikele teinud metsa majandamise keeruliseks ja majanduslikult peaaegu mõttetuks. Tulumaksuseaduseni, mis maksustab sama hästi kui kogu eraisiku puidu müügi, keskkonnaministeeriumi käed ei ulatu, kuid minister Jaanus Tamkivi sõnul saab ka metsaseadusega eraomanikule metsamajandamist atraktiivsemaks teha. «Ergutamiseks on kolm hooba – maksusoodustused, bürokraatia vähendamine ja toetused näiteks koolituste ja metsauuenduse näol,» tõdes Tamkivi.
«Me ei saa laskuda küll teise äärmusse ja kõiki saega metsa ajada, aga fakt on, et Eestis pole kunagi olnud nii palju metsa, kui praegu – 52 protsenti territooriumist,» lisas ta. Metsatööstuste liidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on praeguses olukorras raske meelitada erametsaomanikku raiet tegema. «Kui inimene raie ära teeb ja kõik maksud ära maksab, ei jäägi suurt midagi järele,» tõdes Talijärv. «Paljud inimesed on saanud metsaomanikuks omandireformiga ega oskagi metsaga suurt midagi peale hakata, puit seisab metsas ja kaotab oma väärtust.» Hiljutine tulumaksuseaduse muudatus andis erametsaomanikele, kes end FIEks registreerivad, küll metsa müügilt 45 000-kroonise tulumaksuvabastuse, kuid Võrumaal tegutseva Toftani puidutööstuse juhi Martin Arula sõnul see kosmeetiline muudatus probleemi ei lahenda.
«See on ühe palgikoorma hind! Kui ikka maksustamine on üldiselt ebaõiglane, siis ei aita miski.» Talijärve sõnul hakkas erametsaomanike huvi metsa majandamise vastu langema 2001. aastal, mullu vastu võetud metsaseadus suurendas lisaks ka raiega seotud bürokraatiat. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/110707/esileht/majandus/271568.php