Riigikogus moodustati täna riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm, mille eesmärk on analüüsida riigieelarve koostamise põhimõtteid ja muuta see mõistetavaks ning läbipaistvamaks.
Riigikogus toimus tänasel istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu.Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis oma ettekandes, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid – 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33 protsenti, seejuures Euroopa Liidu keskmine oli 40 protsenti SKP-st. Eestist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Sarapuu lisas, et järgmisel kahel aastal püsib Eesti maksukoormus 33,2 protsendi juures ja langeb aastaks 2022 32,7 protsendile.
Rahandusminister Martin Helme sõnul tuleks soodustada välismaiste tippspetsialistide ajutist Eestisse tööle tulemist, see aitaks tuua siia tipptasemel oskusteavet ja toetada seeläbi ka Eesti majanduskasvu.
Valitsus kiitis rahandusminister Martin Helme ettepanekul heaks eelmise aasta riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande.
Juunis tasuti maksu- ja tolliametile 707,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 7,5 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Esimese poolaastaga kokku tasuti makse 4,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Täna Riigikogu rahanduskomisjoni ja Maksumaksjate liidu koostöös korraldataval ümarlaual on tähelepanu keskmes salaturu ja aktsiisipoliitikaga seotud küsimused.
Stenbocki maja, 30. mai 2019 – Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023, millega on plaanitud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot. See on orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.
Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning välisminister Urmas Reinsalu.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette ajapõhise teekasutustasu kehtestamise avalikel teedel üle 3,5 tonnise täismassiga veoautodele.
Valik küsimusi-vastuseid tänaselt valitsuse pressikonverentsilt.Feliks Undusk, TV3Härra peaminister! Riigikogu rahanduskomisjon hääletas häälteenamusega maha firmaautode käibemaksumuudatuse ja erisoodustusmaksu muudatusi puudutanud eelnõu. Enne seda oli korraldatud komisjoni poolt suur arutelu koos ettevõtjatega ja ka reformierakondlased, kes kuuluvad komisjoni, olid selle eelnõu vastu. Nüüd Jürgen Ligi esitas selle eelnõu uuesti pisikeste, selliste kosmeetiliste muudatustega. Kas te ei arva, et ettevõtjad saavad nüüd päris pahaseks Reformierakonna ja valitsuse peale?
Valitsus ei toetanud maksusoodustuste kehtestamist tulumaksuseaduses.
Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval, 29. novembril kell 10 Stenbocki majas alanud istungil heaks päevakorrapunktid nr 1, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14.2, 15, 16 ja 17, sest nende suhtes ei soovinud ükski valitsuse liige sõna võtta ning need kiideti heaks istungi päevakorda esitatud kujul.
Valitsus nõustus rahandusministri esitatud “Tulumaksuseaduse muutmise seaduse” eelnõuga, millest jäeti välja seaduse § 48 lg 8 muutmine, ehk sõiduautode erisoodustuse punkt.
Tallinn, Stenbocki maja, 15. mai – Täna hommikul kell 8. pidas Vabariigi Valitsus erakorralise istungi, millel kiideti heaks ja saadeti parlamendile sotsiaalminister Maret Maripuu esitatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt pikendatakse vanemahüvitise maksmise perioodi nelja kalendrikuu ehk 120 päeva võrra. Seni kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt määratakse vanemahüvitis 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Eelnõuga pikendatakse vanemahüvitise määramise periood kuni 575 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest.
Valitsus toetab koalitsioonierakondade fraktsioonide poolt algatatud tulumaksuseaduse muudatusi (1097 SE), mille kohaselt soovitakse pensionide täiendavat tulumaksuvaba osa suurendada 36000 kroonilt 48000 kroonini aastas. Tegemist on summaga, mille pensionärid saavad igal aastal oma maksustatavast tulust maha arvata.
Valitsus ei toetanud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (1068 SE), mis näeb kõigi avalikust rahast doteeritavate kultuuriürituste ja spordivõistluste piletite käibemaksu langetamist 18%-lt 5%-le.
Valitsus kehtestas tunnipalga alammääraks 21 krooni 50 senti ning kuupalga alammääraks täistööaja korral 3600 krooni.
