Rubriik: Postimees

Aastane hinnatõus aeglustus septembris 2,2 protsendini, mille taga on peamiselt administratiivselt reguleeritavate hindade langus tervelt 0,6 protsenti. Mäletatavasti langetas valitsus juulist alkoholiaktsiisi veerandi võrra. Veel mais ületas hinnatõus kolme protsenti (3,1%), kuid alates juulist on hinnatõus aeglustunud kahe protsendi piirile just suuresti riiklikult reguleeritavate hindade tõttu. Juulis oli hinnatõus 2,1 ja augustis 2,4 protsenti.

Kipub kehtima reegel, et mida ambitsioonikam ja mastaapsem on üks plaan, seda rohkem kaasneb soovitud muutustega ka ennustamatuid kõrvalmõjusid. Üldjuhul on selle ärahoidmiseks abiks üks korralik mõjuanalüüs, ehkki lõpuni pole võimalik ennustada mitte midagi. Kui aga aega (ega tahtmist) pole, peab pöidlad pihus lootma, et kõhutunne andis õige suuna. Seda õnne paraku alati ei jagu.

Riik on hakanud maksupoliitikaga Amburite ja Kaljukitsede osakaalu vähendama.

Keset suve mõisteti Venemaal maksudest kõrvalehiilimises süüdi Eesti kodanikule kuuluv firma ning seda Eesti maksuameti toel. Kaubandusega tegelev ZAO Ekstra pidi kohtuotsuse kohaselt maksma Vene riigituludesse üle miljoni euro.

Rahandusminister Martin Helme ütles täna Eesti Pangas toimunud seminaril, et pensioniikka jõudnud teise samba fondidest väljujad saavad seda teha maksuvabalt.

Vaja on lõpetada 17 aastat kestnud eksperiment meile armsa rahva peal, kirjutab endine rahandusminister Tõnis Palts (Isamaa) vastuseks Maris Lauri arvamusloole «Väiksema palgaga inimesed ei suuda niisama pensioniks kõrvale panna».

Eesti Omanike Keskliidu hinnangul toob valitsuse kavandatav maade korraline hindamine kaasa maamaksutõusu.

Madalama sissetulekuga pensioniks kogujad kasutaksid teisest sambast ehk kogumispensionist reformiga vabanevat raha laenu tagasi maksmiseks ja igapäevaste kulutuste katteks, selgus Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud uuringust.

LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk kirjutab LHV foorumis, kuidas riik hakkab koorima pensioniraha välja võtvatelt inimestelt suuri rahasummasid.

Kuku raadio saates «Nädala tegija» kiitis Meelis Atonen rahandusminister Martin Helmet ja nimetas teda teiseks Jürgen Ligiks. Helme märkis, et seda poleks pidanud saatejuht tegema, sest see võib põhjustada tema valijate pahameeletormi.

Keskerakonna lubatud pensionitõusu saamiseks lükatakse edasi hulk Euroopa Liidu rahaga seotud projekte

Äripäeva raadiosaates «Poliitikute töölaud» arutasid rahandusminister Martin Helme nõunik Lasse Lehis ja tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron võimalike lahenduste üle, kuidas lõpetada musta renditööjõu kasutamine ning leidsid, et renditööjõu kasutamise juures peaks jälgima ka seda, millised on töötajate elu- ja majutustingimused.

Ametnikud pole lõplikult maha matnud masu ajal unarusse jäetud ideed hakata pakkuma sotsiaalset garantiid ka inimesele, kes on otsustanud oma soovil või poolte kokkuleppel töökoha üles öelda.

Maksu- ja tolliamet kavatseb peatselt hakata ettevõtetele panema kolmepallisüsteemis maksukuulekuse hinded.

Eesti lipu all ei sõida ükski kaubalaev juba aastaid, aga uue laevanduseelnõuga loodetakse viie aastaga sinimustvalge alla meelitada suisa 300 kaubalaeva. Eesmärk on muutuda kaubalaevadele mugavuslipumaaks, nagu seda on täna näiteks Küpros ja Malta. Seadusandja optimismi ei jaga aga ei Eesti laevaomanikud, kes on oma alused juba aastaid tagasi siit ära viinud, ega ka Eesti meremehed, kes ei pruugi riigi plaanist suurt midagi võita.

Rahandusministri Martin Helme (EKRE) arvates võiks ümber vaadata Euroopa Liidu (EL) eelarvereegleid ja mida eelarvedefitsiiti arvutades arvesse võetakse.

Suurbritannia leppeta lahkumine Euroopa Liidust tooks Eestile kaasa mitme tuhande töökoha kaotuse ja ligi 200 miljoni euro saamata jäänud tulu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnik Rein Vaks ütles, et see foon, nagu oleksid biokütused halvad, ei ole õige. «Palun ärme levita seda,» kutsus ta üles.

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Kütuseaktsiisi langetamine vähendaks kõvasti riigi eelarvetulu ja paneks diisliusku eestlased veelgi rohkem saastava mootoriga autosid kasutama, rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.