Rubriik: Päevaleht

Kas kinnisvarabuumi peasüüdlased on ikka pangad? Kas võlakaitsemenetlus on hea päästerõngas või pigem viletsa sotsiaalpoliitika aseaine? Eesti Päevalehe vestlusringis on võlakaitse eelnõu koostava töörühma eestvedaja Ken-Marti Vaher (IRL) ja pangaliidu juht Aivar Rehe.

Holger Roonemaa kirjutab Eesti Päevalehes, et veel aasta alguses Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning EAS-i ametnikega läbirääkimisi pidanud internetikasiino ja ennustuskeskkond Unibet loobus kaks nädalat tagasi Eestisse kolimise plaanist, kuna nende praegune „kodumaa” Malta pakkus senisest palju paremaid tingimusi.

Mirko Ojakivi kirjutab Eesti Päevalehes, et oma ettevõtet rajada soovivad töötud kurdavad, et ei pääse ligi töötukassas jagatavale ettevõtte alustamise 70 000-kroonisele toetusele, kuna töötukassa ei võimalda rahapuudusele viidates neil läbida toetuse eeltingimuseks olevat ette­võt­luskoolitust.

Heiki Suurkask kirjutab Eesti Päevalehes, et juhtus nii, et leiboristlik valitsus pidi esitama uue riigieelarve enne, kui jõudis valimised korraldada. Ja nüüd kuulutavad konservatiivid, et valitsus tegi omavärava, sest aprillis algaval rahandusaastal tahetakse uute maksudena sisse nõuda 19 miljardit naelsterlingit.

Maksu alla lähevad kõik ostetud kilekotid, mille mõõtmed on üle 20 x 30 sentimeetri.

Võlakaitse seaduse eelnõuga, mis loodetakse jõustada juba tänavu sügisel, kaasneb ka terve hulk õiguslikke probleeme. Nii hakkaks seadus praeguste kava­de järgi kehtima mitte üksnes uute, vaid ka juba sõlmitud laenulepingute puhul. Kuid see võib olla vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga.

Erik Müürsepp kirjutab Eesti Päevalehes töötuskindlustushüvitise arvutamise alustest.

Ulvar Käärt kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti Päevalehe andmeil on saanud viimastel nädalatel mitmed inimesed ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui on avastanud, et maksuamet on nende pangakontod maamaksuvõla pärast arestinud.

Dannar Leitmaa kirjutab Eesti Päevalehes, et Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.

Kehtiv seadusandlus arvestab sellega soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni kujul ning tähendab nendel elualadel töötajate (nimekiri on pikk – piltlikult öeldes kaevurist baleriinini) jaoks õigust minna pensionile varem, kui üldine norm ette näeb. Varsti juba paarkümmend aastat tagasi leiti, et see süsteem ei ole kõige paremal moel korraldatud. Miks?

Tallinn kavatseb alates juunist hakata linna territooriumil kauplevatelt ja teenuseid müüvatelt ettevõtjatelt koguma üheprotsendist müügimaksu. Milliste kaupade ja teenuste eest lisamaksu küsitakse, see pole aga seni selge.

Andres Võrk teeb Eesti Päevalehe arvamusküljel mitmeid ettepanekuid ravikindlustuse rahastamise parandamiseks. Muuhulgas leiab ta, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tuleks ümber nimetada tulumaksu üheks komponendiks ja laiendada seda igasugusele tulule. Ka dividenditulule, ka renditulule.

Kadri Ibrus kirjutab Eesti Päevalehes, et suurematest muutustest soovitab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) hakata riigil maksma pensionäride eest ravikindlustust ning koguda sotsiaalmaksu ka dividenditulu pealt.

Agnes Ojala kirjutab Eesti Päevalehes, et kuigi Tallinn kinnitas veel detsembri lõpus, et 1. juunist kohaliku maksuna kehtestatav müügimaks kütusehindu ei mõjuta, võib see siiski juhtuda. Nimelt ei taha ettevõtlusamet kuidagi mõis­ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukohta, mille kohaselt vedel­kütusemüüjaid kohaliku maksuga maksustada ei saa.

Agnes Ojala kirjutab Eesti Peävalehes, et töötuks jäänuna peaks kõigil piisava tööstaažiga ja töötuskindlustusmakseid tasunud inimestel olema õigus saada riigilt hüvitiseks esialgu pool senisest palgast. Vahel aga juhtub, et niigi tagasihoidlik kompensatsioon jääb veelgi kasinamaks.

Agnes Ojala kirjutab Eesti Päevalehes, et maaomanikest tuludeklareerijad, kes soostuvad maksu- ja tolliameti (MTA) pakutud võimalusega katta käesoleva aasta maamaks tagastamisele kuuluva tulumaksu arvel, saavad riigile kasuliku käitumise eest omal moel karistada.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et kuuendik Eesti ligi 78 000 ettevõttest eelistas eelmisel aastal toetada riigikassat ligi viie tuhande krooni suuruse trahviga, selle asemel et esitada raamatupidamisseadusega nõutav majandusaasta aruanne. Trahvisumma ligikaudne kogusuurus küünib 60 miljoni kroonini. Aasta varem oli seda laadi patustajaid alla seitsme tuhande.

Agnes Ojala kirjutab Eesti Päevalehes, et Maksu- ja Tolliamet püüab koos Eesti autoettevõtete liiduga parandada taksojuhtide maksekäitumist. Varasemate aastate tuludeklaratsioone vaadates tundub, et taksondus on Eestis ala, mida tehakse missioonitundest ja tasu taotlemata sotsiaalse ettevõtluse tähe all. Tegelikult paistab madalate tulude deklareerimise taga püüd maksudest kõrvale hoida.

Kärt Anvelt kirjutab Eesti Päevalehes, et eile eluasemelaenude intresside tulumaksu tagastamise lõpetamist vaaginud Reformierakond ja IRL otsustasid tunde kestnud arutelu järel, et teema võetakse päevakorrast maha ja enne valimisi sellest juttu ei tehta.

Tallinn ostab suvel jõustuva müü­gimaksu administreerimiseks 588 000 krooni eest nõustamis- ja projektijuhtimisteenust.