Rubriik: Päevaleht

Töötukassa ei ole nõus ettevõtjate kriitikaga, et nende koolitused vaatavad sageli ettevõtjate huvidest mööda ja et asutuse peamiseks eesmärgiks on töötuskindlustuse tagamine.

Täna avalikustati Euroopa Komisjoni digimaksuplaan, millega tahetakse maksustada selliste digitaalmajanduse gigantide nagu Facebooki, Google’i ja Facebooki Euroopa Liidus teenitut ning vältida Euroopa Liidust raha väljavedu.

Täna avaldab Euroopa Komisjon Google’i- ja Facebooki-suguste internetihiiglaste maksustamise kava. Väga hea, et Euroopa Liit teemaga, mis ka Eesti eesistumise ajal olulisena päevakorras oli, hoogsalt edasi liigub – digimaksu plussid on palju suuremad kui miinused.

SEB läbiviidud uuringu kohaselt ennustab 13% Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) alanud aastaks olulist käibekasvu (15% ja rohkem). Valga-, Võru- ja Põlvamaa ettevõtted on keskmisest märksa pessimistlikumad ning vaid 8% prognoosib alanud aastaks käibekasvu ning enam kui kolmandik kardab käibelangust.

Nordea tänane investorite üldkoosolek otsustas 96,9% hääleenamusega, et ettevõtte peakontor kolib oktoobris Helsingisse. Eelmise aasta märtsis ütles Nordea kontserni juht Casper von Koskull, et pank kolib valitsuse pangamaksu kava realiseerudes oma peakontori suure tõenäosusega Rootsist ära.

Reformierakonna fraktsioon algatas eelnõu, millega soovitakse taastada enne 2017. aasta juulit kehtinud alkoholi aktsiisimäärad. Rahandusminister Toomas Tõniste vastas eile, miks ministeerium eelnõud ei toeta. Üheks oluliseks osaks on see, et sellega taastataks ka lahja alkoholi suurem erikohtlemine.

Üha rohkem alkoraha kolib Lätti. Tootja sõnul võiks kurss muutuda 20% aktsiisilangusega.

Tartu Mill teatas, et Tartu Maakohtus mõistis ettevõtte täna maksukuritegude kahtlustuses täielikult õigeks.

Ebaõnnestunud aktsiisipoliitikast on saanud valitsejate oskamatuse võrdkuju. Kui selliselt juhitaks äriettevõtet või lahendaksid lapsed koolis võrrandeid, oleksid tagajärjed reaalsed.

Valitsuse aktsiisipoliitika rumalust tõendatakse ennekõike ikka sellega, et riigile jäävad laekumata arvukad maksumiljonid. Noh ja maapoed lähevad kinni ja inimesed joovad varasemast rohkem. Eks see kõik on muidugi tõsi, aga kui läheneda probleemile n-ö rohujuuretasandilt, siis on maruline aktsiisitõus toonud kaasa ka palju head. Lõpuks ometi saab eesti inimene tunda end rikkana, peaaegu soomlasena!

Kuidas on võimalik, et riik ei osanud arvestada alkoholi siiani nõnda olulist rolli nii paljude eestlaste jaoks?

Rahandusministeeriumi teatel tasuti jaanuari eest makse 634,5 miljonit eurot, mida oli 6,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Aktsiisimakse laekus mullusest 23,3% vähem, kütuseaktsiisi suisa 58% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös käivitunud Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas peab paika Jevgeni Ossinovski väide, et Taavi Rõivase juhitud valitus kavandas 2019. aastaks alkoholiaktsiisi tõstmist täna kehtivatest määradest kõrgemale.

Konjunktuuriinstituudi seni vaid slaididega piirdunud alkoholikaubanduse uuring saab täiendust.

Koalitsioon püsib, kuni ükski valitsuserakond ei hakka partneritele vastuvõetamatuid punaseid jooni tõmbama.

CVKeskus.ee värskest küsitlusest selgub, et kui eelmisel aastal käis haigena tööl 93% küsitletuist, siis tänavu langes haigena tööl käivate töötajate osakaal 84%-ni.

Poliitik võib saada hääli selle eest, et kutsub panustama tulevikku, rihma koomale tõmbama ja töötama selle nimel, et edaspidi läheks elu paremaks. Hoopis lihtsam on siiski pälvida rahva rõõmu sellega, kui lubada midagi nüüd ja kohe.

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul jäi alkoholitootjate arvestuste järgi eelmisel aastal Lätis müüdud alkoholi arvelt Eestil saamata ka 17,9 miljonit eurot käibemaksu. Koda on korduvalt küsinud hinnanguid ja arvutusi ka rahandusministeeriumilt, aga nemad ei oskavat piirikaubandusest saamata jäänud käibemaksu arvestada.

Pärast alkoholiaktsiisi tõusu Lätis on alkohoolsed joogid mõnedes poodides kallinenud märksa rohkem kui ennustas maksuamet, teatas ajaleht Neatkarīgā Rīta Avīze.

Konjunktuuriinstituudi värske uuring näitab, kuidas Eesti elanike piiriüleste ostude maht Lätist kasvas 2017. aastal märgatavalt. Kui 2016. aasta kohta ütles veel 21% vastanutest, et on Lätis alkoholi järel käinud, siis nüüd on piirikaubanduse harrastajaid üle kolmandiku ehk 35%. “Oleme normaliseerinud suurtes kogustes alkoholi ostmise, mis polnud enne tavapärane ning see pole ka alkoholipoliitika mõttes hea suund,” ütles instituudi juht Marje Josing.