Rubriik: Päevaleht

Art Kuum kirjutab Eesti Päevalehes, et kodualuse maa maksuvabastuse korda vastu võttes oli seadusandjal õilis eesmärk säilitada maa kui tootmisvahendi ja kapitali maks, kuid vabastada kodualune maa maksustamisest.

Ann-Marii Nergi kirjutab Eesti Päevalehes, et pärast eilses lehes ilmunud maamaksulugu helistas toimetusse Viimsi valla elanik, kes oma hektarilise kinnistu eest peab sel aastal tasuma maamaksu 1400 eurot aastataguse 870 euroga võrreldes.

Harry Tuul kirjutab Eesti Päevalehes, et Euroopa Komisjoni eestvedamisel töötavad 11 Euroopa Liidu riiki plaani kallal kehtestada nn finantstehingute maks.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et õlleaktsiisi järsk tõstmine tooks viinavabrikutele õlletehaste arvelt 50 miljonit eurot lisatulu.

Arvamustoimetaja Villu Zirnask intervjueerib tänases päevalehes pankurit ja ettevõtjat Indrek Neivelti. Neivelt leiab, et võib-olla teeks nii, et tõstaks suuremapalgaliste ja ettevõtete makse ning vähendaks madalapalgalistel maksukoormust. Kogu maksukoormus jääks samaks.Selle peale ütlevad paljud, et makse ei saa tõsta, sest ettevõtted ei saa siis rahvusvahelises konkurentsis enam hakkama.Küll saavad. Kogu maksukoormus ei tõuseks. Küsimus on selles, missuguseid makse rohkem koguda ja missuguseid vähem. Liigutaks maksukoomust tööjõult kapitali poole.

Ann-Marii Nergi kirjutab tänases Eesti Päevalehes sellest, et maamaksuvabastuse tuules tõstis tänavu maamaksumäära 47 omavalitsust, neist 25 lisandus maksimumi ehk 2,5% küsijate hulka.

Kui Eesti maksusüsteemi üldine ideoloogiline suund on tõesti olnud pikka aega stabiilne, siis inimesed, kelle töö nõuab maksuseaduste täpset tundmist – raamatupidajad, finantsistid jt – pole küll rahus elada saanud.

Euroopa Komisjon ei sea maksutulule piiranguid: riigid võivad sellest kasvõi pensione maksta.

Tuuli Jõesaar kirjutab Eesti Päevalehes, et iga kord, kui keegi ostab lotopileti või annab kätt n-ö ühekäelisele bandiidile, laekub riigikassasse selle eest hasartmängumaksu. Aasta peale koguneb seda üsna palju – näiteks mullu 20,7 miljonit eurot. N-ö patu pealt teenitud raha on juba üle kümne aasta justkui patu lunastuseks suunatud kõige nõrgemate kaitsmiseks, nii et maksuraha jaotamine on rangelt reguleeritud.

Epp-Mare Kukemelk kirjutab Eesti Päevalehes, et haigekassa andmeist nähtub, et ­ravikindlustusmakse maksjaid oli eelmise aasta lõpu seisuga 575 277, kuid ülalpeetavaid ehk neid, kes ise ei maksa, kuid on ravikindlustatutega võrdsustatud, oli 602 249. Praxise analüütik Andres Võrk lausus, et osalt peegeldub nendes käärides majanduskriisijärgne tööhõive vähenemine, ent teisalt on kasvanud pensionäride hulk, just töövõimetuspensionäride arvel.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et vasakpoolsete pakutav astmeline tulumaks võtab rohkem raha juba keskmise palga saajatelt.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehes, et 2013. aastast tehti maailmas ettevõtte tulumaksumäärades vaid üks suurem muutus: Rootsi langetas maksumäära 26,3%-lt 22%-le, näitab nõustamisfirma KPMG maksumäärade andmebaas.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et Swedbanki Eesti üksus teatas hiljuti, et teenis 2012. aastal ligi 200 miljonit eurot kasumit. Küll siit saaks alles riigikassase raha, õhkab see, kes pooldab ettevõtete jaotamata kasumi maksustamist. Kolme kvartaliga teeniti kasumit 2,3 miljardit eurot. Kui seda arvu 21% maksumääraga korrutada, saab uneleda lausa poole miljardi euro suurusest täiendavast maksutulust.

Edgar Savisaar on seisukohal, justkui parempoolsed erakonnad IRL ja reformierakond maksuvaba tõusu algatusega asusid toetama Keskerakonna maksupoliitilist maailmavaadet. See on sofism ja vale.

Enamik kohalikke omavalitsusi on hakanud kasutama maa-ametis valmivat maamaksu infosüsteemi, mille kaudu saab juba praegu kätte maamaksu arvutamiseks vajalikke andmeid.

Värske uuringu kohaselt käib 86% inimesi haigena tööl, et mitte palgas kaotada. Sotsiaalminister Taavi Rõivas nendib, et haigena tööl käimine ei ole kolleegide suhtes vastutustundlik, kuid ta ei näe rahalisi võimalusi haigushüvitiste süsteemi muuta.

Müües kahe aasta jooksul kaks või rohkem eluaset, tuleb müügist saadud kasult tulumaksu tasuda.

Edgar Savisaar kirjutab eesti Päevalehe arvamusküljel, et Eesti valitsuspoliitikute retoorikas on toimunud järsk pööre. Vähemalt osa neist on eetika, stiili ja poliitkultuuri kõrval lõpuks ometi jõudnud poliitika sisuni. Debati keskmesse on tõusnud maksuvaba miinimumi suurendamine ja suhete normaliseerimine Venemaaga.

Rahandusministril pole pääsu ülestunnistusest, kui maksuvaba miinimum oludele ja ajale jalgu jääb. Ja pääsu pole siis ka erakondade maksuoksjonist.

Niipea kui rahandusminister Jürgen Ligi suust kukkus Eesti Päevalehele antud intervjuus mõte, et võib-olla võiks tõsta tulumaksuvaba miinimumi piiri, said oma sellesisulised eelnõud valmis nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond.