Rubriik: Päevaleht

Villu Zirnask kirjutab Päevalehes, et exceli koondtabelis, kuhu Euroopa Komisjon on kogunud liikmesriikide maksude ja maksulaekumiste info, leiab Eesti lehelt 125 rida, neist paljud tühjad.

Paljudel pensionikogujatel pole ettekujutust, kuidas makse suurendamise süsteem toimib. Alates 15. maist kuni 15. septembrini on lõviosal kogumispensioniga liitunutel võimalik esitada avaldus, et suurendada aastail 2014–2017 oma brutopalgast pensionifondi minev osa 2%-lt 3%-le.

Kaivo Kopli kirjutab Eesti Päevalehes, et Soomes on sel kevadel isikliku maksuregistri numbri saanud kümned tuhanded, tippajal märtsis-aprillis koguni kuni 5000 inimest nädalas.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et Töötukassa reserv ületab kavandatavaid väljamakseid sel aastal rohkem kui kümnekordselt.

Villu Zirnask kirjutab Päevalehes, et tänavu laekub 900-eurost ehk Eesti keskmise lähedast brutopalka saava inimese teise pensionisamba fondi iga kuu 54 eurot – 18 eurot töötaja palgast ja 36 eurot tema palgalt makstavast sotsiaalmaksust. Kui enne 15. septembrit avaldus esitada, saab 900-eurosele palgale vastava summa aastateks 2014–2017 tõsta 81 eurole. Kas tasub teise sambasse tehtavaid makseid suurendada?

Harry Tuul kirjutab Päevalehes, et Maksu- ja Tolliamet saatis 10. mail rahandus- ning kultuuriministeeriumile pika kirja, mis lühidalt kokku võetuna juhib kahe ministeeriumi tähelepanu sellele, et paljud MTÜ-st spordiklubid maksavad maksuvabade stipendiumide nime all tegelikult töötasu. See aga tähendab riigile miljoneid eurosid saamata jäänud makse.

Alates tänasest kuni 15. septembrini saab esitada avalduse kogumispensioni makse suurendamiseks järgmise nelja aasta jooksul.

Kärt Anvelt kirjutab Eesti Päevalehes, et 1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) on kui kuri aprillinali, mis annab põhjust muretseda nii ajateenijatele kui ka asendus- ja reservteenistuses olijatele. Asi on lihtne: aja-, asendus- ja reservteenistust ei peeta KVTS-i järgi avaliku teenistuse eriliigiks ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul tähendab see karmi tegelikkust, kus aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul pole enam õigust töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist edasi saada.

Sarnaselt Leedu kolleegidega on ka Eesti maksuametnikud võtnud Google Street View oma igapäevasesse arsenali, et sõeluda välja maksupetturid. 

Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust ei maksta töötule kokku kauem kui 270 päeva. Kui Eesti Päevaleht kolm nädalat tagasi kirjutas töötu Eve näitel loo töötuskindlustushüvitise maksmisest ja sellest, et hüvitis nullib kindlustusstaaži, ei teadnud naine veel, et tal ei ole enam õigust saada ka töötutoetust.

Pensionite tulumaksustamise korraldus on pensionäre aastaid segadusse ajanud. Lisaks tulumaksuvabale miinimumile (192 eurot), mis on automaatselt maksuvaba, on pensionäridel maksuvaba veel 144 eurot kuus. Selle summa pealt maksuvabastuse saamiseks tuleb aga esitada avaldus, mida paljud eakad endiselt ei tea.

Toetan täielikult oma kolleegi Harry Tuule ettepanekut, et töötajad hakkaksid maksma kõiki endaga seotud makse ise.

Harry Tuul kirjutab Päevalehes, et oleme harjunud, et maksud tasub meie eest keegi teine, üldjuhul tööandja. See on mugav, sest peale vahetu maksmise loobume ka vajadusest kaasa mõelda, miks ja milleks üks või teine maks on kehtestatud. Või kas makstava raha ja saadava teenuse kvaliteet on tasakaalus ning kas ja kuidas saaks seda paremaks muuta?

Kristiina Viiron kirjutab Eesti Päevalehes, et kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil töötule määratakse töötuskindlustushüvitis.

Tänase Päevalehe repliigiveerus kirjutab ajakirjanik Andres Reimer sellest, et tema oodanuks tööandjate uuelt juhilt Jüri Käolt esimesel ametipäeval värskeid ideid, kuidas Eesti rikkust kasvatada. Käo aga rääkis ümberjagamisest, sest tööjõumaksud on liiga kõrged. Käo soovitas, et osa sotsiaalmaksust võetaks edaspidi töötaja taskust, nii et netopalk ei väheneks.

Tuuli Jõesaar kirjutab Eesti Päevalehes, et kahe aasta tagusest skandaalist hoolimata ei ole riik endiselt suutnud eakaid teavitada.

„Dividenditulu on üldjuhul kapitalitulu ja kapitalitulu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Praktikas aga teadaolevalt näidatakse või deklareeritakse kapitalituluna ka osaliselt tulu, mis oma majandusliku sisu poolest tuleb klassifitseerida palgatuluks,“ selgitas Sõerd.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakond viis jaanuaris ja veebruaris läbi 2886 kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 4,6 miljonit eurot makse.

Selle aasta algusest kehtima hakanud kodualuse maa maksuvabastus on kaasa toonud rahulolematust paljudes koduomanikes, kes esmapilgul vabastuse saajateks küll kvalifitseeruks, kuid ei saa seda. Kinnistu omanik on ka rahvastikuregistri järgselt sinna sisse kirjutatud, aga tegelikult sai eelmistest aastatest suurema arve.

Eften Kapitali tegevjuht Viljar Arakas esitleb tänases lehes mõtet, mida paljud ettevõtjad ja osa maksuteoreetikuid peab pühaduseteotuseks – maksustada dividendid sotsiaalmaksuga.