Rubriik: Päevaleht

Pooleliitrise 40% viina pealt makstakse praegu alkoholiaktsiisi 3,8 eurot ja pooleliitrise 4,7% õlle pealt ainult 17 senti.

Olulise panuse Reola Gaasi käibesse annab ka balloonigaasi müük, kus hetkel on aga keerulised ajad. „Eesti inimesed on aina enam soetamas oma gaasiballoone naaberriikidest, kus tänu madalamatele aktsiisidele on hinnad soodsamad kui Eestis,” selgitas Reola Gaasi juhatuse liige Allan Pohlak.

Õigusaktide tõlgendamine lubaks linnal maksustada ka liikluses sõitvad reklaamidega autod.

„Peaminister Taavi Rõivas on saabuvaid aktsiisitõuse õigustanud ootusega vähendada autode keskkonnamõju. Teen siinkohal üleskutse peaministril oma ametiauto gaasikütusele ümber ehitada – Alexela teeks seda täiesti tasuta, sest me hoolime, et ka riigijuhid säästaksid maksumaksja raha kütusekompensatsioonidelt ning et riigipea üleskutsed keskkonnasõbralikkusele oleksid ka heade näidetega toetatud,“ ütles Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik.

On avalik saladus, et sotsiaaldemokraadid on viimase kahe valitsuse moodustamisel järjekindlalt ja jäigalt tõstatanud Liviko sõnastatud poliitikat: langetada viina hinda õlle arvel. Nimetagem sinise viina ja punavärvides erakonna ühisloomingut kujundlikult lillaks valeks. Lilla nimelt tekib üldjuhul sinise ja punase segamisest.

Riik tahab alates tulevast aastast tõsta soojuse tootmiseks kasutatava põlevkivi aktsiisi ligi kolm korda ning põlevkivikütteõli aktsiisi peaaegu neli korda. Valdkonda esindavad liidud ei toeta aga põlevkivi- ja põlevkiviõli aktsiisimäärade tõstmist.

Mitmed ettevõtjad on väljendanud oma rahulolematust käesoleva aasta alguses jõustunud seadusemuudatusega, millega kehtestati ettevõtjale pakendiaruande auditeerimise kohustus. Nimelt peab pakendiettevõtja, kes laseb turule teatud koguse plast- või muid pakendeid, laskma oma pakendiaruande auditeerida ka juhul, kui ettevõtja on oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile.

Turismisektortit esindavad liidud saatsid rahandusministeeriumile pöördumisele, kus märgivad, et vaatamata debatile ja valitsuses leitud nn poliitilisele kompromissile ei saa me kavandatava maksutõusuga nõustuda.

Rahandusministeeriumis kavandatud seadusemuudatused ei aita üüritulu saajaid „kapist” välja tuua, kirjutab Ivo Vanasaun Päevalehes.

Riburada hakkavad ministeeriumides valmima seadusetoorikud, mis uue valitsuse lubadused päriselt ellu rakendavad. Eile tutvustas rahandusministeerium kavandatud maksumuudatusi ja nende mõju.

aime hiljaaegu Eesti uudisteagentuuride kaudu teada, et Läti võttis vastu seaduse, millega tagatakse mikroettevõtetele soodustatud käibemaksumäär 9 protsenti. Mida see seadus endast täpselt kujutab ja milline on sealne ettevõtluskeskkond, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja Hele Lõhmus Eesti Kaubanduskojast Lätis.

Eesti Õliühing jättis kütuseaktsiisi seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamata, kuna senini puudub mõju analüüs ja pikaajaline aktsiisipoliitika ning soovitab valitsusel vähemalt järgmise aasta aktsiisitõus edasi lükata või seda oluliselt leevendada.

Maksu-ja tolliamet alustab oma viimaste aastate üht mahukamat projekti – viie aastaga peab saama valmis uus, innovaatiline ja kasutajasõbralik e-maksuamet, mille ainus funktsioon ei ole tolmuimejana andmeid koguda, vaid nende põhjal kasutajatele ka neile vajalikku infot anda.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi kinnitas Ärilehele, et amet lähtub korterikontorite puhul majanduslikust sisust küll – kui see veenvalt tõendatud on, kirjutab Lemmi Kann Päevalehe Ärilehes.

Nii rahandusministeerium kui ka maksuamet ütlevad, et maksuprobleemide vältimiseks korteri kasutamisel äripinnana on kõige kindlam lahendus muuta ruumi sihtotstarvet. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp nendib, et see ei pruugi alati võimalik olla.

Rahandusministeeriumi sõnul ei tohi äriühing äriruumina kasutatava korteri rendiarvele käibemaksu lisada. Advokaadi hinnangul eirab ministeerium maksuõiguse üht olulisemat põhimõtet. Ministeerium ja maksuamet soovitavad korterikontorite sihtotstarvet muuta, mis võib aga võimatuks osutuda.

Õiguskantsler Ülle Madise edastas 15. mail Eesti Maksumaksjate Liidule oma seisukoha, milles ütleb, et arvestades seadusandja õigust kujundada maksusüsteemi, pole tal alust heita valitsusele ette seda, kuidas riik on otsustanud pärandit maksustada. EML-i juhatuse liige Lasse Lehis nentis, et põhiseadus ei keela tõesti riigikogul rumalaid seadusi vastu võtta.

Majutusasutuste käibemaksu tuleks alandada viiele protsendile, mitte tõsta seda praeguselt 9 protsendilt 14-le protsendile, nagu plaanivad valitsuserakonnad.

Valitsus leppis eelmise nädala neljapäeval öösse veninud kabinetinõupidamisel kokku, et majutusteenuste käibemaks tõuseb 2017. aastast viie protsendipunkti võrra ehk seniselt 9%-lt 14%-le. Esialgu oli valitsusel plaanis tõsta majutusteenuste käibemaksu 20%-le, kuid ettevõtete survel sellest loobuti.

Tänane lahend oli selle maksuõigusliku käsitluse osas kauaoodatud nii ettevõtjate, maksuametnike kui maksunõustajate hulgas. Oli lootus, et see lahendab ära nö OÜ-tamise lubatavuse või mittelubatavuse, kommenteerivad riigikohtu otsust Oliver Kruudaga seotud ettevõtte kaitsjad Glikman & Alvin Partnerid vandeadvokaadid Priit Raudsepp ja Paul Keres.