Rubriik: Päevaleht

Rahandusministeeriumi asekantlser Dmitri Jegorov tutvustas Ärilehele lähemalt maksukorralduse seaduse eelnõu muudatusi. Selgus, et eelnõusse jäid siiski sisse ka esimesel kooskõlastusringil palju kriitikat pälvinud muudatused, millega lubatakse maksuametnikul vaadelda ettevõtja nõusolekuta tema vallasvara ning telekomid peavad hakkama maksuametile väljastama infot oma klientide kohta.

Maksukorralduse seaduse muudatuse jõustumisel 1. juulist 2016 on maksu- ja tolliametil õigus maksumenetluse käigus küsida sideettevõtjatelt andmeid sideteenust kasutavale isikule väljastatud arve sisu kohta – seda siis, kui ettevõtja ise on andmete andmisest keeldunud. Arve sisu tähendab siinkohal, et maksuamet näeb seda, kelle nimel leping, mis summas ja millise teenuse eest.

Maksukorralduse seaduse muudatusega saab maksuhaldur õiguse maksukohustuslase nõusolekuta vaadelda ka tema valduses olevat majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu majandus- või kutsetegevuse kohas.

Eesti maksumaksjate liit kuulutas eile 2015. aasta maksumaksja vaenlasteks riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini ja endise riigikogu liikme Priit Toobali (mõlemad Keskerakonnast).

Valitsus otsustas tänasel istungil võtta tulumaksuseaduse muutmisega üle Eesti õigusse Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiivi muudatused, mis vähendavad võimalusi maksude vältimiseks.

Veokimaks aitaks koguda raha Kose-Mäo teelõigu neljarajaliseks ehitamiseks. Ajapõhine teekasutustasu hakkaks kehtima veokitele, mille mass on üle 12 tonni. MKM soovitab sõiduautomaksu mitte kehtestada, kuigi see tooks riigile kõige rohkem raha.

Aastal 2014 avatud kohalike omavalitsuste finantsinfot avalikustav rakendus on astunud sammu edasi ning süsteemi on lisandunud keskvalitsuse ja muude valitsussektorisse kuuluvate üksuste andmed.

Ettevõtjad on aastaid rääkinud, et Eesti maksusüsteemi tuleb muuta. Kas valitsus astub peenhäälestamise asemel ka reaalseid samme? Väidetavasti soovib Eestisse tulla ligi 20 välismaa suurettevõtet.

KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask ei arva, et me peaksime õppima Euroopa riikidelt.

Maksud on tihti esimene asi, millele ettevõtjad süüdistavalt viitavad, kui äri ei lähe. Nii on juhtunud ka PKC koondamiste puhul – Endel Palla, kes 18 aastat PKC Groupi juhatusse kuulus, väidab, et peamine põhjus, miks PKC Eestis tegevuse kokku tõmbab, on küürakas maksusüsteem. Täpsemalt: ettevõtte tulumaksu puudumine, mille tõttu olevat meil muud maksud liiga kõrged.

Täna teatas PKC Eesti, et koondab oma Keila tehases üle 600 inimese. Eestis teab PKC tegemistest ja siseelust kõige paremini mees, kes ettevõtte 1990. aastal siia meelitas. Endel Palla oli ka ligi 18 aastat PKC Groupi juhatuses. Tema sõnul on PKC lahkumises süüdi Eesti küürakas maksupoliitika. Samas usub ta, et börsiettevõtte juhid tegid otsuse kiirustades.

Eesti Päevalehe artiklisarjas „Seisakumurdjad” on pakutud huvitavaid mõtteid, kuid valitsusringkondadest pole lehte jõudnud vähimatki tagasisidet ideede toetuseks või ümber lükkamiseks. Vastutamatuse õhkkond, mis seda võimaldab, algab juba riigikogust, kuhu erakonna võtmeisikutel on valimisnimekirjadega trikitamise kaudu võimalik saada väga tagasihoidliku hulga valijate häältega.

Ametlikult ei peeta arvet, miks inimesed USA kodakondsusest loobuvad, kuid suurim põhjus on selge – Fatca. See on 2012. aastal kehtima hakanud seadus, mis on suunatud ameeriklaste välisriigis asuvate kontode teada saamiseks ja nende maksustamiseks.

Eelmise aasta viimasel kuul sai peaminister Taavi Rõivas nautida kõrgeimat hinnet oma senisele tööle. Ent jaanuaris hinnati Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud küsitluse järgi Rõivase töö seni madalaimale tasemele.

Riigikogu toetas teisipäevasel istungil 69 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut muuta seadusi, et anda äriühingu juhatuse liikmetele õigus saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist.

Riik eelistab õigusemõistmisel iseennast. Kannatada saavad nii kahtlusalused kui ka ohvrid, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman Eesti Päevalehe arvamusküljel.

Vabaerakonna saadikud pärisid täna riigikogus aru peaminister Taavi Rõivaselt Eesti merenduspoliitikaga seonduvates küsimustes.

IRL-i ministri Urmas Reinsalu juhitav justiitsministeerium jättis kooskõlastamata alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest leidis eelnõust 12 lehekülje jagu vigu ja puudujääke.

Alkoholiseaduse kooskõlastama jätmine avas dispuudi, kus minu poolt tõstatatud põhiküsimus jäi kõrvale. Alkoholi tarbimise vähendamine on igati legitiimne ülesanne.

Värske kolme kuu majandusuuring annab poliitikutele mõtlemisainet. Ligi tuhande ettevõtja arvamustest kujunes esimene majandusspidomeeter, mis lennutab otsustajate poole muredevalangu. Peenhäälestamisest enam ei piisa.