Rubriik: Päevaleht

Eesti tuntumatel lauljatel on oma ettevõtted, mis tegelevad peamiselt kultuurialase loometegevuse pakkumisega. Lihtsustatult tähendab see, et esinemiste eest saadav raha peaks tulema just artisti omanduses oleva firma kontole. Paraku makstakse endale tihti uskumatult väikest palka või ei maksta seda üldse. Dividende võetakse ka väga nadilt välja.

Aktsiis on üks oluline osa riigi sissetulekutest ning selle tõstmine on samuti lihtne viis eelarvesse puuduvat raha saada. Teisest küljest peaks aktsiisi tõus pidurdama toodete tarbimist. Valitsus vaatab aga eelkõige siiski numbreid.

Eestis tõusid septembris aastases arvestuses tarbijahinnad ühe protsendi ja kuine hinnatõus oli 0,2%, teatas Statistikaamet.

Majandushuvilised on kaua imestanud, et miks Soome majandus kiratseb. Hädade põhjuseks on pakutud on nii jäika vahetuskurssi kui tegemata “struktuurseid reforme”, mida iganes see eufemism ka ei tähendaks.

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben arvutas välja ühe levinuma ettevõtete arvel oleva automudeli omanike poolt maksuametile (EMTA) deklareeritud brutopalga jaotuse.

Harju maakohus mõistis hiljuti Rein Lossi – värvika minevikuga isiku, kes on kirjutanud kolme trepiastmega Tallinna krundile kokku 85 ettevõtet – raamatupidamiskohustuse rikkumises süüdi. Ühe firma raamatupidamisdokumentide kaotamine tõi talle kriminaalkaristuse ja viieaastase ettevõtluskeelu.

Selle loo pealkirja panin teadlikult pessimistliku, sest juttu tuleb tõepoolest sellest, kuidas me oma rahvuslikku käsitööd välja suretame ja kuidas me kõik ühiselt sellele hoogu anname. Meie rahvusliku käsitöö surmas on osalised nii tavainimesed käsitöö ostjatena, kui ka riik oma maksupoliitika ja esindusasutustega. Ja selles on osalised ka käsitöö tegijad.

Transiidifirmad panid raha kokku ja ostsid endale aastaks Kasahstani Eesti saatkonda välisesindaja. Eesti poliitikud on suutnud ettevõtjatele selgeks teha, et Moskvas kaubamahtude taastamise nimel „koogutamas” ei käida.

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks 2017. aasta riigieelarve, mille tulude maht on ligi 9,5 miljardit eurot.

Eesti on aktsiisisoodustuste poolest muust maailmast maha jäänud. Väike-õlletootjad on mures.

Täna avalikuks saanud uues Panama paberitega sarnases andmelekkes on 175 000 Bahamal 16 aasta jooksul registreeritud ettevõtte info. Ettevõtete omanike ja juhtide seas on taas palju poliitikuid, teiste seas endine ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes.

Peaminister Taavi Rõivas ei nõustu sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kolmapäeval avaldatud arvamusega, et riik võiks loobuda teise pensionisambasse panustamast.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop ütleb Ärilehe lühiusutluses, et tema juhitav ettevõte on piirikaubanduse tõttu kaotanud käibest vähemalt kümnendiku ja miinus aina kasvab.

Augustis jõudis Eestisse poliitikute ja pankurite pikisilmi oodatud inflatsioon.

Tõstku käsi, kes usub, et meie arstiabisüsteemis voolab liiga palju raha.

Tänavu augusti lõpuks oli rahandusministeeriumi andmetel täidetud 63,7 protsenti selleks aastaks planeeritud eelarve mahust. Mullu samal ajal oli planeeritud eelarvest koos 66,8 protsenti.

Alkoholitootjate liidu tellitud ja Norstat Eesti tehtud uuringust „Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse ulatus 2016” selgub, et pärast veebruarikuist aktsiisitõusu on 23% Eesti elanikke käinud Läti piiripoodides alkoholi ostmas ja 12% seda Lätist kellegi teise vahendusel hankinud (küsitleti umbes 1000 inimest, kellest 277 oli ostudega seotud).

Neljapäeval hakkas valitsus koostama 2017. aasta riigieelarvet. Kohe esimesel nõupidamisel tuli ministritel vastu võtta mitu kehva uudist, mis eelarve kokkupanekut sugugi kergemaks ei tee. Neist kõige jahmatavam on, et rahandusministeerium on käibemaksu laekumist prognoosides 73 miljonit eurot mööda pannud, kirjutab Urmas Jaagant Eesti Päevalehes.

„Aktsiisiseeme pandi mulda ja loodeti suurt kasvu, aga tulud läksid hoopis Lätti, Leetu ja Poola,“ teatas Olerexi kütuse sisseostujuht Alan Vaht, esitledes tänasel pressikonverentsil kütuseaktsiisi mõju kohta tehtud arvutusi.

Rahandusministeerium saadab lähiajal justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks palju kirgi kütnud maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse (MKS) eelnõu. Mitmeid ettevõtete ja erialaliitude soove on nüüd arvesse võetud.