Rubriik: Päevaleht

Eile juhtisid analüütikud tähelepanu asjaolule, et kuigi keskmine palk kasvab Eestis endiselt hooga, kasvab siiski madalapalgaliste sissetulek aeglasemalt kui kõrgemat palka teenivatel inimestel. Üheks põhjuseks toodi valitsuse tulumaksureform ehk madalat ja keskmist palka teenivate töötajate tulumaksuvabamiinimumi tõstmine 500 eurole. Valitsuse pressikonverentsil leidis aga peaminister Jüri Ratas. et sissetulekute ebavõrdsus siiski väheneb.

Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe möönab, et etteheited bürokraatia ja ametnike asjatundmatuse kohta on tükati õigustatud.

Reformierakondlasest kolleegi Kajar Kase vastust abilinnapea Tõnis Mölderile lugedes meenus aastaid tagasi TV3s jooksnud sari „Lihtne elu“, kus linnaneiud viidi mobiiltelefoni, krediitkaardi ja rahata maale. Maatööde asemel tehti traktoriga muidugi lõbusõitu ja vaatajale niisama pulli. Samal ajal kiputi imestama, et maakohas ei ole uhket poodi ja üleüldse pole miskit linna moodi.

Paradiisi- ja Panama paberitest on selgunud, kuidas maksuparadiiside pakutav saladusloor võimaldab ettevõtetel vältida maksude maksmist ning vastutuse võtmist, kuid lisaks sellele on maksuparadiisidel ka negatiivne keskkonnamõju, kirjutab Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk.

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,4%, teatab statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Tundub, et veerand sajandit poliitlubadusi on mõistlike tegevuste kaevu nii tühjaks ammutanud, et järgmisteks valimisteks kaabitakse põhjamudast välja kõige imelikumaid tegevusi, mille eesmärgid on arusaamatud, mõttetud ja tühised. Üks nenedest on väikeaktsionäride kaitseks loodud seaduseelnõu, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

Leedu ettevõte plaanis Valka kesklinna kasiinot teha, kuid see jäänuks liiga lähedale koolidele.

Rahandusministeerium kuulutas välja riigihanke “Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes”, mille eeldatav maksumus on 83 333 eurot.

Liisa Oviiri eestvedamisel riigikogusse jõudnud nn sunddividendi eelnõu teksti autorsuse ümber puhkes eile jabur valetamisskandaal.

Eestlased avastavad alkorallil käies aina enam ka Läti toodangut. Alkoholitootjate hinnangul jääb Eestil tänavu saamata 100 miljonit eurot maksutulu.

Kõigepealt oli lammas. Viikingite küla nimeline turismikeskus sai veterinaar- ja toiduametilt teate, et kuna neil on aedikus villakandja, peavad nad kas registreerima end loomaaiana või lamba ära peitma.

Üksikmüüjad ei tüki turul, laadal või tänaval kauplemisest saadud tulusid deklareerima. Suuremate konkurentide sõnul ei peaks see ka vajalik olema.

Konjunktuuriinstituudi andmetest selgub, et Eestis kasvas salaalkoholi tarbimine mullu hüppeliselt. Tõenäoliselt on see tugevalt seotud valitsuse alkoholiaktsiisipoliitikaga.

Sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri eestvedamisel sündinud eelnõu kehtestaks ettevõtjate hinnangul neile sunddividendi.

Eesti Päevalehele antud intervjuus rääkis Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kuidas nende fookus pole mitte kõigile raha jagamises, vaid majandusse raha juurde tekitamises. Ta kritiseeris teravalt praeguse valitsuse tegemisi, mis väidetavalt vähendavad motivatsiooni riigile makse maksta.

Kohtusin täna ettevõtjast sõpra, kes palus anda edasi tänusõnad sotsiaaldemokraatidele efektiivse hommikuse äratuse eest. Varahommikused uudised mitmest uuest sunnist ettevõtjatele tegid olemise nii ärksaks, et kohvitassid võis vahele jätta.

Oleme täna jõudnud olukorda, kus alkoholi suurtootjad Eestis naudivad aktsiisi tõusust hoolimata kasvavaid kasumeid, samal ajal kui kodumaised väiketootjad oma kasvu jõuga tagasi hoiavad. Kuidas on tekkinud selline olukord?

Sotsiaalministeerium tahab tööandjaid kohustada töötajaid tööõnnetuste vastu kindlustama. Tööandjad on maksukoormuse tõusu vastu.

Mullu laekus lõunanaabrite riigikassasse alkoholiaktsiisi 198 miljonit eurot – seda oli 2016. aastast 28 miljonit rohkem. Värsketest andmetest selgub aga, et tõus jätkub kiirenevas tempos – juba esimese poolaastaga on laekunud 23 miljonit rohkem ehk kokku 112 miljonit eurot, selgub Läti rahandusministeeriumi andmetest.

Mais kogus maksu- ja tolliamet 604,8 miljonit eurot makse, mida oli 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on viie kuuga täidetud 39,2 protsenti.