Rubriik: Päevaleht

Automaksu kohta on levinud erinevaid müüte. Sotside esimees Jevgeni Ossinovski tegi Ärilehele uue maksu rakendamise puust ja punaseks.

Tulude ühisdeklareerijad kaotavad kokku kuni 70 miljonit eurot, mille peab katma kõrgem tulumaksuvaba miinimum.

21. sajandi võtmesõna on kodanikupalk, aga meie parlamendierakonnad ei julge selle kehtestamisest rääkida.

“See üksikisiku tulumaksu lahendus on päris geniaalne,” kiitis maksuekspert Paul Tammert valitsuse muudatusi. “Kui pakud vähem tulu saajatele midagi juurde, siis on sel suur mõju riigieelarvele, nii et müts maha,” ütlest ta ajalehele Pealinn.

Uue koalitsiooni planeeritaval suhkrumaksul on tulised vastased, kelle sõnul pole ühtegi uuringut, mis tõestaks, et suhkru maksustamine avaldab mõju inimeste tervisenäitejatele.

ERR-i andmeil plaanib uus koalitsioon kehtestada autodele registreerimismaksu, mis enamikule inimestele tähendab, et ühe kilovati pealt tuleb maksta 2,5 eurot.

Vaadates täna uue koalitsiooni poolt pakutud tulumaksureformi, siis on kahtlemata tegemist eelkõige sotsiaalse meetmega – madalapalgaliste toetusega. Ja sellisena muidugi igati võimalik poliitiline otsus.

Uusi ideid maksupoliitikas võimuliidul pole. On võetud senised – mida on toetanud OECD, IMF, Euroopa Komisjon ja koos koalitsioonides järgitud – ning pööratud nad tagurpidi või muidu absurdiks.

Uus koalitsioon loodab sadamasse meelitada mitu rahalaeva, mis aitaksid katta kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulusid.

Tänavune aktsiisitõus ja sellest tulenenud piirikaubandus on kõige enam mõjutanud kodumaist lahja alkoholi turgu ja seadnud löögi alla kohalike tootjate majandustegevuse – tänavu kümne kuuga on õlleturg kahanenud 6 protsenti ning muude lahjade alkohoolsete jookide turg enam kui kümnendiku, teatas Eesti Õlleliit

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ei pea sotsiaalmaksu määra langetamise tühistamist lühikese etteteatamise tõttu seaduslikuks.

Kes võtab veel tõsiselt Isamaaliidu 2003. aasta riigikogu valimiste kampaania hüüdlauset „Maksudega ei mängita”?

Oleme jõudnud järjekordsesse kriisi, tulevikuta kogukonna kriisi. Kriisist väljumiseks ja edasiseks arenguks tuleb otsida ja evitada kardinaalselt teistsuguseid tegutsemisviise, kirjutab ettevõtja Toomas Peterson ning toob välja 7 majanduslikku ideed nii uute väärtuste loomiseks kui nn ümberjagamise-maksupoliitika muutmiseks.

Kevadel 2015 algasid koalitsiooniläbirääkimised õigesti: sotside nõudel pandi kirja tähtsamad probleemid Eesti elus, mis lahendust ootavad. Siis aga väsiti mõttepingutusest ja mindi lihtsamat teed – kutsuti kohale Rain Rosimannus erakondade valimislubadusi kollaažiks kleepima ja Sven Kirsipuu rahandusministeeriumist, et näha kohti, kust lubaduste katteks raha saab võtta, kirjutab Andres Ammas Päevalehes.

Mis oleks, kui rakendaks vaesemates omavalitsustes järgmiseks viieks aastaks madalamat kütuse-, alkoholi- ja elektriaktsiisi, küsib Valga linnapea Kalev Härk Eesti Päevalehes.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tehakse 2017. aasta eelarvesse väiksemad muudatused, mis eelarvetasakaalu ei puuduta. Suuremad makse puudutavad muutused algavad 2018. aastast, nii et inimestel on aega uuendustega harjuda.

Pean mõistlikuks jagada sotsiaalmaksu töövõtja ja tööandja vahel – see ei anna küll otseselt raha kummalegi tööturu osapoolele juurde, kuid omab psühholoogilist efekti, kirjutab Remo Holsmer Päevalehes.

Riigikogu majanduskomisjon ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on pakkunud liiklusseadusesse muudatusi, millega seataks tulevikus kokkuleppevedude tegemiseks konkreetsed tingimused.

Nullbürokraatia ministrite komisjon kiitis heaks maksuameti ja statistikaameti projekti “Aruandlus 3.0” tegevused ja ajakava, mille tulemusel muutub ettevõtjate poolt riigiasutustele esitatav palka ja tööd puudutav aruandlus automaatseks. Eesti Tööandjate Keskliidu algatusel lepiti kokku välistööjõu palkamisel bürokraatia vähendamise vajaduses.

Eesti majanduse oluliseks piduriks on saanud ettevõtete suur sotsiaalmaksukoormus. Meie tööandjate sotsiaalmaksud on kogumaksudega võrreldes Euroopa Liidu riikide seas kõige suuremad, kirjutab Viktor Trasberg Päevalehes.