Rubriik: Päevaleht

Tundub, et valitsuse heaks kiidetud eelarve pandi paika põhimõttel: kõigepealt vaatame, kui palju meie lemmiksuunad raha tahavad, ja siis alles otsime neile tuluallikaid.

Olerexi kaasomanik Antti Moppel rääkis majanduskonverentsil Äriplaan 2018 aktsiisitõusu mõjudest.

Maksu- ja tolliamet ning politsei ja piirivalveamet (PPA) korraldasid eile Lubja tänava uue kaasaegse kohtumaja ehitusel reidi, mille tulemusel tabati üks registreerimata töötaja ning 15 välismaalaste seaduse rikkujat.

Eesti transpordisektori erialaliidud esitasid riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonile ühisavalduse, milles märgivad, et veonduse ja transpordi sektor on riigi otsuste tõttu kaotanud konkurentsivõime ja pole enam jätkusuutlik. Ainuüksi selle aastaga on Eesti asemel naaberriikides tangitud ligi 100 miljonit liitrit kütust.

Järgmise aasta riigieelarve defitsiiti on valitsus põhjendatud majandust käivitavate hiigelinvesteeringutega. Selleks lisati eelarvesse niinimetatud strateegiliste investeeringute kava, kirjutab Aivar Sõerd.

Eesti Päevaleht toob esile riigi järgmise aasta rahandusseisu ja valiku valitsuse eelarveotsuseid.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi kommenteeris Eesti transpordisektori erialaliitude ühispöördumises olevaid numbreid.

Kiievi tiheda liiklusega tänavatel võib märgata midagi kummalist, nimelt suur osa autodest pole alaliselt registreeritud Ukrainas, kirjutab Bloomberg.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd avaldas täna arvamust, et järgmisest aastast läheb maksusüsteem palju keerulisemaks ja tekitab inimestele vajaduse oma aastatulusid ette ennustada. Rahandusministeerium ütleb vastuseks aga, et inimene saab oma maksuvaba tulu suurust e-maksuametist vaadata kasvõi iga päev ja korra kuus ka maksuvaba tulu avaldust muuta.

Uus maksusüsteem on sedavõrd keerukas, et teatud juhtudel polegi võimalik seda praktilises elus rakendada! See tekitab teadmatust ja hirmu tuleviku ees. Kui varasemalt saime oma tulusid täpselt prognoosida, siis tulevikus ei saa seda enam teha. Pigem on suur oht, et peame riigile juurde maksma.

Tänasest saab anda toetusallkirja Tuleva algatatud ettepanekule muuta Eesti teise samba pensioni väljamaksed efektiivsemaks, et kogutud raha annaks inimestele maksimaalse kasu.

Seni on Eesti silma paistnud internetikääbuste – näiteks Uberi ja Taxify taksojuhtide – maksustamiseks lahenduste otsimisega. EL-i eesistujana oleme nüüd sattunud vedama ka internetihiiglaste maksustamise algatust.

Reedel ja laupäeval Kultuurikatlas toimunud Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel ehk ECOFIN-il oli laupäeval võtmeteemaks digimajanduse maksustamise kohta EL-i riikide vahelise kokkuleppeni jõudmine. Nimelt vaevab riike maksustamata raha väljavool. Facebook näiteks müüb Eestis reklaami, aga ei tasu riigile mingeid makse.

Läinud nädalal heaks kiidetud eelarve näeb kolme aasta perspektiivis ette seda, et Eesti maksukoormus ei kasva, vaid jääb 34,3 protsendi tasemele. See on see tase, mis Eesti rahanduspoliitikas oli 2016 aastal ehk eelmise valitsuse ajal. Seega, maksukoormus ei tõuse. Vastupidine väide on müüt.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on uued töötamise mustrid riikide jaoks paras väljakutse maksude kogumisel. Piiriülese tegevuse ja jagamismajanduse kasv sunnib omakorda üle vaatama maksustamise alused ja senise regulatsiooni. Eesti on seni suutnud uutele oludele kiiresti ja tõhusalt reageerida.

Nordea Pensions Estonia tellitud uuringust selgub, et töötajate ja tööandjate hoiak tööandjapensionisse erineb kardinaalselt. 58% töötajatest peab tööandjapensionit oluliseks, aga seda pakub täna Eestis vaid 3% ettevõtetest.

Kõigi muude koalitsiooni tervist proovile panevate sündmuste kõrval (kahe IRL-i liikme fraktsioonist lahkumine, Olga Ivanova Keskerakonnast väljaviskamine) alustas valitsus eile ka riigieelarve arutelusid. Ministrite ette toodi rahandusministeeriumi majandusprognoos, mida esitletakse avalikkusele täna pärastlõunal. Sellegipoolest võib juba ette öelda, et vaidluste keskmes on magusamaks, alkoholiaktsiis ja üle ootuste hea majanduskasv.

Läti tanklates käib mäng täissaalile: selle aasta esimesel poolaastal kasvas mootoribensiini müük 6%, diislikütuse müük suisa 10%. Kui lõunanaabrite maksu- ja tolliameti põhjendab kasvu riigi majandusliku heaolu paranemisega, siis riigi kütusemüüjate liidu juhi sõnul aga tuleb sellise müügikasvu eest tänada eestlasi.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on täna, riigikogu rahanduskomisjonis taas arutlemisele tulevas magustatud joogi maksu seaduse eelnõus mitmeid probleeme. Konkreetselt anti pressiteatega märku seitsmest etteheitest.

Magustatud jookide maksustamise eelnõu jõustub tõenäoliselt järgmise aasta juulist ning suuri muudatusi sellesse ei kavandata, selgitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kirjutab ERRi uudisteportaal.