Rubriik: Päevaleht

Tulumaksuseaduse muudatus tekitab inimestes palju segadust ja arusaamatutele küsimustele otsitakse vastuseid just neilt.

Keskerakond korraldab täna Tallinna Lauluväljakul tulumaksureformi konverentsi, mida saab jälgida otseülekandes.

Kaubandus-tööstuskoda nõuab täna rahanduskomisjonile saadetud kirjas endiselt, et veebruarikuine aktsiisitõus täielikult ära jäetaks – praeguseks on sellest juba pool maha kärbitud. Lisaks tahab aga tööandjate lobigrupp, et alkoholitootjad saaks oma soove kehtestada läbi järgmisel kevadel neljaks aastaks koostatava riigieelarve strateegia.

Majandus- ja rahandusministrite ehk Ecofini nõukogu kohtumisel kinnitati Euroopa Liidu lähenemine digimajanduse maksustamisele ning võeti vastu e-kaubanduse käibemaksu uuendused. Näiteks tekib väikeettevõtjatel piiriülese käibemaksu kohustus alles alates 10 000 eurost.

Kuna rahanduskomisjonis on hääled viigis, ei õnnestunud aktsiise kobareelnõuks siduda.

Nädalavahetusel köitis meie veebilugejaid töötava pensionäri Lembitu sõnavõtt, et tema peab uuest aastast maksma kuus 52 eurot tulumaksu rohkem, aga temast mitu korda rohkem teenivad poliitikud 36 eurot. See on järjekordne näide sellest, et valitsuskoalitsiooni tulumaksureform on halvasti läbi mõeldud. Tükk aega tõusuteel olnud maksumoraali õõnestavad avastused jätkuvad.

Palju kära tekitanud 2018. aasta eelarve riigikogust läbi sõidutamine on koalitsioonil edenenud kavatsetust vaevalisemalt. Peamine põhjus on see, et Keskerakond ja SDE tulid IRL-i soovile vastu ning valitsuserakonnad leppisid kokku tõsta alkoholiaktsiisi plaanitust poole vähem.

Väiksemate kütuseettevõtete hinnang uuele vedelkütuse seadusele on karm. Tegu olevat puuduliku, ühepoolse ja ettevõtjate tagasisidega mittearvestava eelnõuga.

Mis siis, et Reformierakond, kes tänavu katuseraha jagamise võimalusest loobus, oli palju aastaid katuseraha tava veendunud juurutaja. Tänavune žest on ikkagi tervitatav. Sama võib öelda Eesti LGBT ühingu kohta, kes lükkas tagasi sotside pakutud 10 000 eurot katuseraha. Ka see žest on väärtuslik hoolimata sellest, et ühing elatub nii või teisiti põhiliselt riigi rahast.

Ärilehe lugeja, töötav pensionär Lembit (täisnimi toimetusele teada) kirjeldab, kuidas tema sissetulek väheneb uuel aastal 70 euro võrra kuus ning enim vihastab teda sealjuures poliitikute jutt, kuidas neil ei ole kahju anda madalapalgaliste tulu kasvatamiseks oma palgast 36 eurot. “Kuidas on solidaarne kui keskmist palka ja vanaduspensioni saav töötav pensionär kaotab tuleval aastal kuusissetulekus rohkem kui temast kordades suuremat palka teenivad riigiisad?”

Minu hea kolleeg Kaja Kallas võtab viimasel ajal väga aktiivselt sõna maksureformi teemal, ja mida aeg edasi, seda rohkem ilmub tema tekstides imelikke väiteid. Erinevalt Kajast, olen Euroopa Parlamendi Tööhõive- ja sotsiaalkomiskoni liige, Euroopa semestri faili raportör ning osalenud variraportöörina üleeeroopalise Deklareerimata töö vastase platvormi loomises, sestap julgen nii mõnegi Kaja väite ümber lükata.

Maksuvabastusavalduse esitamise unustanud naine sai tagasi 1100 eurot. Avaldus on esitamata üle 12 000 eakal.

Alates 2018. aastast sõltub sinu maksuvaba tulu suurus sinu aastasest tulust. Seetõttu tuleb selle suurust planeerida juba enne uut aastat, et 2019. aastal vältida võimalikku tulumaksu juurde maksmist. Kuidas aga mõjutavad maksuvaba tulu erinevad hüvitised ja toetused?

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Venemaal tax free süsteemi kehtestamise seaduse, millega välismaalased saavad soetatud kaupadelt käibemaksu tagasi.

Kui eelmisel aastal lagunes Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon, olin nagu paljud teisedki siinsed inimesed asjade käiguga rahul. Kord tuli teema jutuks ühe Eesti eluga hästi kursis oleva äriinimesega. Ta jahutas minu innukat optimismi selle üle, et Reformierakonnale on kindlasti kasulik mõnda aega opositsioonis olla ja sisekaemusega tegelda. Ning et selline muutus on kogu meie poliitilisele kliimale soodus. „Aasta pärast näeme, mis on toimunud“, ütles ta elutargalt.

Riigikogu liige Tiit Terik kritiseerib Jüri Saare artiklit, milles käsitletakse uue valitsuskoalitsiooni maksupoliitilisi valikuid jm.

Ärilehes ilmus täna intervjuu maksu- ja tolliameti juhi Valdur Laidiga. Muuseas oli juttu piirikaubandusest ja sellest, milline on maksuameti roll selle piiramisel. Eraisik võib oma tarbeks teatud koguse alkoholi üle piiri tuua, aga ärilisel eesmärgil niisama mitte. Maksuameti juht nendib, et seadusest tulenevalt on neil võimalused piiratud – inimene peab ise tunnistama, et on seadust rikkunud.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing usub, et alkoholiaktsiisi tõus tuleks peatada ja võtta senitoimunut hea õppetunnina, mis pole veel väga kalliks maksma läinud.

Valitsuse otsus tuleva aasta 1. veebruarist alkoholiaktsiise plaanitust vähem tõsta kahandab riigieelarve planeeritud tulu ligi kümne miljoni euro võrra. Meil on ettepanek, kust sellele augule kate leida: loobuda maakonnaliinidel tasuta ühistranspordi pakkumisest. See läheks maksma 12,9 miljonit eurot, mis tähendab, et plaanist loobudes jääks paar miljonit eurot üle ka üldiseks defitsiidi vähendamiseks.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop nendib, et valitsuse eilne otsus vähendada varem planeeritud aktsiisitõusu 18%lt 9-le ei päästa Soome-suunalist kaubandust ning endiselt süveneb ka Lätti ostma minek. Lisaks ütles Noop, et valitsus valetas, kui rääkis Soome aktsiisitõusust. Rahandusministeerium elab aga endiselt pilvedes.