Rubriik: Päevaleht

Advokaadibüroo COBALT maksupartner Egon Talur näeb tankistivabrikutega võitlemise plaanis maailmavaatelist küsimust selle kohta, kui palju soovime meid ümbritsevat reguleerida. Majandusaasta aruannete kunstlikult tähtsaks tegemisega saab tema meelest ka laps koos pesuveega välja visatud.

Eesti maksumaksjate liit andis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile eile maksumaksja vaenlase tiitli – muidugi mõista ebaõnnestunud aktsiisipoliitika eest. Samuti eile avaldatud esimesed hinnangud Eesti elanike 2017. aasta alkoholitarbimise kohta viitavad, et Ossinovski võib väärida ka karskusliikumise vaenlase tiitlit – alkoholi tarbimise suurendamise eest.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kuulutas täna välja 2017. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad. Maksumaksja vaenlase tiitli sai töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ebaõnnestunud aktsiisipoliitika eest.

Eesti õlletootjad kinnitavad, et kui arvesse võtta ka Läti piirilt ostetud õlu, siis mullu eestlaste õlletarbimine võrreldes aasta varasemaga kasvas. Aasta keskmisena osteti Lätist kolmandik kogu õllest, detsembris püstitati piiril müügirekord enam kui 40 protsendiga kogutarbimisest, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Eilses Eesti Päevalehes soovitas välisminister Sven Mikser eestlastel, kes valitsuse aktsiisipoliitika vastu tahavad protesteerida, vabariigi aastapäeval Lätti viina järele mineku asemel morssi juua. See oleks tore nõuanne, kui Mikser oleks karskusliikumise juht. Paraku on Mikser hoopis aktsiisipoliitika kiiva ajanud erakonna juhatuse liige.

Kuigi 100. sünnipäeva tähistav Eesti riik läheneb üha rohkem Põhjamaadele ja meie ärikultuur on aastatega järjest paranenud, ei ole me vähemalt üht suurt ala siiani korda saanud. Eestis sünnib ja sureb üha rohkem ettevõtteid. Valdav enamik neist on sellised, mis kellelegi kunagi kasumit ei too. Nad ei ole selleks loodudki. Veelgi enam, nad jätavad endast maha võlgu, pettunud partnereid või palgata jäänud töötajaid.

Valitsuse heakskiidu saanud ja Riigikogusse saadetud eelnõu, mis valdavalt keskendub liiklusrikkumistele, kehtestab muu hulgas võimaluse kohaldada erinevate finants- ja andmekaitsealaste rikkumiste eest Eesti ettevõtetele ja eraisikutele kuni 20 miljoni euro suuruseid rahatrahve (teatud juhtudel isegi kõrgmaid), kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat Sandra‑Kristin Noot.

Praegune valitsus on näidanud üles võimet tarvidusel varasemaid otsuseid ümber vaadata, nii eelnenud valitsuste omi kui ka enda tehtuid.

Rahandusministeerium saatis valitsusele heakskiitmiseks eelnõu, mille alusel saavad elektrointensiivse töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimustel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga – 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. See on ligi 9 korda madalam kui elektrienergiale rakendatav tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.

Eesti töötajad on võrreldes Läti ja Leeduga kõige vähem maksustatud. Suurim on nende maksukoormus Lätis.

Keskerakonna juhitava valitsuse möllamine maksudega on “tulemuslik”, kirjutab riigikogulane Aivar Sõerd oma Facebooki postituses. Saime teada, et valitsuse alkoholiaktsiisi poliitika tõttu jäi riigile eelmisel aastal laekumata 50 miljonit eurot.

Alkoholitootjate- ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul kaotas Eesti riik eelmisel aastal ebaõnnestunud aktsiisipoliitika tõttu 55 miljonit eurot aktsiisi.

Euroopa Komisjon andis rohelise tule valitsuse plaanile vähendada energiamahukate ettevõtete gaasiaktsiisi.

Eesti ettevõtte Soomes elav tegevjuht võib sõita Soomes tööautoga Eesti numbrimärkidega ilma maksu maksmata, otsustas Soome ülemhalduskohus vastupidiselt tolli ja madalama astme kohtu varasematele otsustele.

Läti põllumajanduskoda tegi kokkuvõtteid jaanuarist, mil hakkas kehtima puu- ja juurviljade maksulangetus, kirjutab Äripäev.

Swedbanki majandusanalüütiku Tõnu Mertsina sõnul tooks pensionitõus kaasa suure augu riigieelarves, mida tuleks ilmselt katta maksude tõstmisega. Lisaks manitseb analüütik, et selliseid põhimõttelisi muudatusi tuleks pika vaatega välja pakkuda.

Majandusekspert Kaspar Oja kirjutab, et tulumaksureformiga tõusnud mediaanpalk suurendas suhtelises vaesuses elavate pensionäride arvu, mida tahetakse nüüd Keskerakonna pensionitõusuga parandada. Kuid kas riik peaks üldse lähtuma sellest näitajast?

Keskerakonna valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitika kõige eemaletõukavam joon on see, et inimesed tahetakse teha enda sõltlasteks. Tuntud Hiina vanasõna järgi ei tuleks inimestele anda mitte kala, vaid õng ja õpetada nad kala püüdma. Keskerakonna poliitika võtab inimestelt õnge ja topib asemele riknevat kala.

Eestis tänavu kehtima hakanud senisest erinev tulumaksuvabastuse kord on keeranud pea peale mitte ainult esimese, vaid ka teise ja kolmanda pensionisamba väljamaksete maksustamise.

Standardi mööblivabriku omaniku sõnul on Eesti teinud enda majandusele karuteene, kui on asunud Venemaaga hirmutajate eesliinile.