Rubriik: Õhtuleht

Jüri Pino: “Ja teie arvasite, et Eesti maksud on hullud?”. – Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=337546

Õhtuleht kirjutab, et juulist muutus terve hulk seadusi, mis kõik pitsitavad lihtinimest – maksukoormus kasvab, paljusid toetusi, hüvitisi ja soodustusi aga kärbitakse hooga. Lahja lohutusena läheb mõni asi siiski ka küünevõrra odavamaks.

Eiris Teeveere kirjutab Õhtulehes, et 1. juulist tõuseb kütuseaktsiis, mis kasvatab autoomanike kulusid päris tublisti. Esialgseil andmeil peaks bensiiniliitri hind tõusma 72 sendi ning diislikütuse oma 73 sendi võrra.

Silja Paavle kirjutab Õhtulehes, et 1. juulist kehtima hakkav uus haigushüvitiste kord suurendab tööandjate maksukoormust ning töötajad võivad töökoha kaotuse hirmus ja ka rahalistel kaalutlustel haiguslehe võtmist edasi lükata.

Endine rahandusminister Ivari Padar kirjutab Õhtulehe arvamusküljel, et maksutõus on paratamatu, kui me tahame riigi kulud ja tulud kontrolli alla saada. Mul on hea meel, et see valus tõde on jõudnud lõpuks paremerakondade liidriteni. Et viimaks on aru saadud, et vaid kärbetega riigi rahandust ei päästa. Vastasel korral läheb nii, et pensionid ja õpetajate palgad jäävad kuude kaupa rahapuuduse tõttu välja maksmata.

Katrin Pauts kirjutab Ähtulehes, et eelmisel nädalal kirjutas Kroonika veebiportaal, et riigikogulasel Igor Gräzinil palka üle ei jää – rahvasaadiku suur sissetulek olevat müüt, iga kuu laekuvat tema arvele vaid 28 000 – 31 000 krooni. “See on suhteliselt kõrge palk, kuid mitte nii suur, et hakata näiteks kuldmünte koguma. Minu sissetulek küll luksustarbimist ei võimalda, aga mulle meeldib ilusaid asju vaadata,” pihtis Gräzin.

Katrin Pauts kirjutab Õhtulehes, et riigikogulaste kulutšekkide hulgas öiseid pitsaarveid enam ei leia – nagu põhjendab majoneesipurgiga kuulsaks saanud Jaan Kundla, et kuluhüvitis ei kata enam autoliisingutki. Endine riigikogulane Toomas Alatalu aga leiab, et Toompea “automaffia” tuleks üldse lõpetada.

Taavi Veskimägi kirjutab laupäevase Õhtulehe arvamusküljel, et vaesust ei ole võimalik ümber jagada ja ainuke mõistlik käitumisviis kriisis on seada suu sekki mööda. Üle võimaluste elamine lõpeb pankrotiga. Kui üldine heaolu kukub 2010. aastaks 2005.–2006. aasta elatustaseme kanti, siis ei saa riik poole rohkem kulutada.

Martin Helme kirjutab Õhtulehe arvamusküljel, et kahtlemata on iibekriisis riigil vaja igal võimalikul moel soodustada eesti perede loomist ja lasterohkust, kuid lastetusmaks pole selleks parim viis. Üks võimalus on kasutusele võtta regressiivne tulumaks, mille puhul ema-isa tulumaksu suurus sõltub laste arvust. Mida see tähendab?

Tõnis Erilaid kirjutab Õhtulehes, et uus võimuliit on olulisima abinõuna eelarvekriisi ületamiseks näinud käibemaksu tõstmist 20 protsendile, aga ka elektri- ja gaasiaktsiisi kergitamist. Tõenäoliselt tuleb tõsta ka tubaka- ja kütuseaktsiisi. Sellest peaminister Andrus Ansip oma eilses telepöördumises küll ei kõnelnud.

Lauri Birkan kirjutab Õhtulehes, et valitsusel sai eelarve kärpimisel mõistus otsa – puuduoleva 3 miljardi krooni leidmine lükati riigikogu otsustada.

Allar Viivik kirjutab Õhtulehes, et mais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.

Margit Adorf kirjutab Õhtulehes, et 21. mail käis mõni aru kaotanud arst välja idee, et tuleks kehtestada lastetusmaks. Arstide Liidu koduleheküljel seisab lühike avaldus, mille lõpetab lõik: «Kui riik on juba nii lootusetus olukorras, et kokku hoida ei häbeneta isegi laste toidu pealt, siis tuleks pigem pöörduda nende inimeste poole, kes ei pea oma sissetulekust suurt osa laste peale kulutama.

Aadu Hiietamm kirjutab Õhtulehes, et Gordon Brown võttis kaks aastat tagasi Tony Blairilt Suurbritannia valitsusjuhi koha üle ning lubas taastada usalduse valitsuse vastu, mida oli kahjustanud Iraagi sõda ja korruptsioonisüüdistused. Tänaseks on kuluhüvitiste skandaali tõttu usaldus täielikult kadunud ning britid nõuavad erakorralisi parlamendivalimisi.

Arvo Uustalu kirjutab tänases Õhtulehes riigiaparaadi kokkutõmbamisest. “15% riigiametnike koondamine mööduks täiesti valutult. Valusam küsimus on, keda ja kust,” leiab endine riigikontrolör Hindrek-Peeter Meri, et riigil oleks raha kokkuhoiukohti küllaga.

Maarius Suviste kirjutab Õhtulehes, et kodanik sai maksu- ja tolliametilt maamaksuteate ja tasus kogu aastamaksu korraga ära juba enne esimest maksetähtaega.

Taavi Madiberk Eesti Omanike Keskliidust kirjutab Õhtulehes, et omanike keskliit tahab Riigikogule üle anda kevadel kodude maamaksu kaotamise toetuseks kogutud 10 000 allkirja ja esitas omapoolse seaduseelnõu, mis vabastaks kõik kodud maamaksust. Riigikogus on tehtud esimene samm maamaksu eelnõu näol, kuid see ei ole piisav, leiavad omanikud.

Eile esitas rahandusminister Ivari Padar valitsusele ettepanekud, kuidas riigieelarve tasakaalu saada. Kärbetele lisaks on märgusõnaks maksutõus.

Õhtulehe juhtrkirjas analüüsitakse riigieearve kärpimist ning võimalikke maksutõuse. Riigieelarvet kärpides ei kärbita niivõrd kulusid, vaid põhirõhk on hoopis tulude suurendamisel – et riigiaparaat saaks ikka harjumuspärasel tasemel kulutades pöördeid üleval hoida. Nii räägivadki sotsid ja ametiühingud kenasti käsikäes, kui tore asi on maksude tõstmine.

Eiris Teeveere kirjutab Õhtulehes, et kuni 15protsendilisest majanduslangusest hoolimata eurokursil püsimiseks peab valitsus Eesti Panga soovitusel püksirihma veel 8,5 miljardi krooni võrra koomale tõmbama.