Rubriik: Õhtuleht

Vambola Paavo kirjutab Õhtulehe arvamusküljel, et pealinna müügimaksu ümber toimuv meenutab vägisi rahvatarkust – palju kära, vähe villa. Igal juhul on kummaline, kui üks linn kehtestab ühepoolselt üleriigilise käibemaksu kõrval sisuliselt veel oma käibemaksu. Teisiti ei oska seda ju tõlgendada. Edgar Savisaar tegutseb nagu keskaegne osastisvürst, kes ainuisikuliselt otsustab, mis on linnale parim.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali hinnangul on kunstlikult ülespuhutud valehüsteeria on raugenud, laiem üldsus müügimaksu vajalikkust mõistnud ja seda toetama asunud. Eesti riigis annaks Tallinna müügimaksuga võrreldava soodsa maksuefekti ammuoodatud astmelise tulumaksu elluviimine.

Õhtuleht Online kirjutab, et alates tänasest hakkab Narva piiril kehtima kord, mille järgi tuleb autojuhil piiriületamise eest maksta hoolimata sellest, kas ta kasutab ooteala teenuseid või mitte.

Õhtuleht kirjutab, et viie kuuga on Tallinna linnaeelarvesse paadimaksu laekunud vaid 58 000 krooni ehk 0,6 protsenti aastaks kavandatud kümnest miljonist kroonist.

Viljar Voog kirjutab Õhtuleht Online`is, et täna toimus Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse saalis avalik koosolek, kus arutati Tallinna linna plaani laiendada tasulise parkimise ala Kalamaja piiridesse. Ülerahvastatud saalis olid enamus inimestest idee vastu.

Kaarel Tigas kirjutab Õhtulehes, et töötu Võrumaa talunik peab selle eest, et suvel riigi nõudmisel maad niitis ja selle tasuks 5000 krooni tasku pistis, töötukassast saadud 50 000 tagasi andma. Ametnike sõnul on seaduse järgi kõik õige.

Õhtuleht kirjutab, et Riigikogus tuleb täna esimesele lugemisele Äriseadustiku muutmise eelnõu, mis muudab ettevõtlusega alustamise senisest tunduvalt soodsamaks ja lihtsamaks.

Riigikogus on arutlusel eelnõu, mille jõustumisel võib 1. juunist, mil müügimaks kehtima hakkab, kuni detsembri lõpuni, Tallinna kauplustes ostja poolt tasutav lõpphind olla kuni üks protsent suurem kaubale kleebitud või kauba vahetus läheduses eksponeeritud müügihinnast.

“Tulumaksutagastusega riik viivitab, aga minu maamaksuvõla puhul pandi kibekiiresti konto kinni!” kurjustab Marten, kes kümnetest kõnedest hoolimata pole maksu- ja tolliametist seni selgitust saanud. Ametnikud soovitavad tal kontorisse tulla, sest telefonitsi isikut tuvastada ei saa.

Õhtulehe juhtkirjas kirjutatakse, et aprilli alguseks olid asjad sealmaal, et 100 000 isikul oli maamaks jäänud tähtajaks maksmata ning paari kuuga oli maksuamet arestinud üle 50 000 pangakonto. Mõistusega võib maksude maksmise loosungist arugi saada, aga kui raha maksmiseks pole, siis seda lihtsalt pole.

Marge Sillaots kirjutab Õhtulehes, et Tartu Ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika dotsent Viktor Trasberg leiab, et müügimaksu kohustused peaksid jääma kaupmehe, mitte tarbija kanda.

Riik soovib hakata aktsiisimaksu võtma igalt müüdavalt kilekotilt, mis on suurem kui 20 korda 30 sentimeetrit. See võib tähendada, et hinnalisa tuleb vorstile ja piimale.

Karoliina Vasli kirjutab Õhtulehes, et uuringu kohaselt kasutab 55 protsenti inimestest tagasi saadud tulumaksust igapäevasteks kuludeks, võlgade maksmiseks ja pangalaenude tasumiseks.

Eve Heinla kirjutab Õhtulehes võimalikust mesilasemaksust, millest on selle nädala ajakirjanduses juttu olnud ning küsitleb ühtlasi Mesila tänava mesilaste pidajat. Mesilaste pidamisega tekkinud probleeme arutati kolmapäeval nõupidamisel Tallinna keskkonnaametis. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul võib küsimus esmapilgul tunduda naljakas, kuid asi on äärmiselt oluline.

Eiris Teeveere kirjutab Õhtulehes, et Maksu- ja Tolliameti teatel oli eile, kui raha oli tagastatud 235 935 deklaratsiooni alusel, keskmine tagastatud summa ligi 4000 krooni. Kokku on tagasi kantud üle 941 miljoni krooni.

Kui enne oli maamaks jagatud kolmeks osaks ja seda sai tasuda kolmes jaos, siis pärast jaanuaris tehtud muudatust on maksutähtpäevi kaks, ja mis kõige olulisem: kuni 1000 krooni tuleb välja anda esimese raksuga.

Õhtuleht kirjutab, et järjekordne üllatus on paljudele saabunud maamaksuteatise näol, kus maksetähtaeg on varasemaga võrreldes ettepoole tõstetud, kolme asemel kaheks jaotatud ning nõuab juba esimeseks tähtajaks 31. märtsiks vähemalt 1000 krooni tasumist, kui aastamaks on üle 1000 krooni. Põhjendatakse neid samme nagu ikka riiklike huvidega – nii vähenevat maksuhaldamise kulud, ning aasta algul, kui laekumised väiksemad, olevatki riigil rohkem raha tarvis.

Agnes Kuus kirjutab Õhtulehes, et küsimused töötukassa meenete ja hooldushaiglate kohta naelutasid sotsiaalminister Hanno Pevkuri (RE) mitmeks tunniks Riigikogu kõnepulti.

Agnes Kuus kirjutab Õhtulehes, et esimese paari päevaga on esitatud juba üle 200 000 ehk ligi kolmandik tänavu täidetavaist tuludeklaratsioonidest. Mulluse tulu kirjapanek tekitab aga paljudele kõikvõimalikke küsimusi – alates sellest, miks mõni ei saa riigilt tagasi sentigi, ning lõpetades sellega, kas kohtutäitur võib raha, mis lapse arvele lasti kanda, ära võtta.

Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ja sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Hannes Rumm on ühel meelel selles, et tulumaksutagastuse eluasemelaenu intressidelt oleks pidanud kaotama juba varem. Sotsiaalminister andis lootust, et tulumaksutagastuse kaotamisel ei ole tagasiulatuvat mõju.