Rubriik: Õhtuleht

Näis, kas järjekordne katse aastas 26 miljonit eurot neelavat riigi autobaasi reformida ja säästlikumaks muuta toob revolutsioonilise pöörde ja hoiab tegelikult raha kokku või piirdub valitsus peenhäälestusega. Alust skeptitsismiks annab kas või see, et autokasutust reformib minister Arto Aas, kel endal istumise all valitsuse kalleim ametiauto. Ning kui samal ajal liisib maaeluminister sama kalli ametiauto, siis tuleb paratamatult küsida, kas reform on mõeldud pigistama vaid alama astme ametnikke ja niigi õhukeseks hööveldatud päästetehnikat.

Ei tohi olla lühem kui 4,8 meetrit, vedama peavad kõik rattad, mootor peab olema vähemalt 150 kW võimas, on vaid mõned tingimused, mis uuele limusiinile esitati. Võimsus tulenevat vajadusest alarmsõitude järele, aga millegi pärast on minister Urmas Kruuse kaks eelmist autot olnud “lahjemad”.

Kaks kuud tagasi ohjeldamatu reisihimu ilmsikstulekuga avalikkuse pahameele pälvinud sotsist ettevõtlusminister Liisa Oviir jätkab pärast suvepuhkust mööda maailma tuuritamist. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist laekunud infole on seni mitte ühegi alluvaga töötajast paugupealt ministriseisusse tõusnud Oviiril sel aastal kavas vähemalt seitse visiiti maailma eri paigusse.

Endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar Sõerd leiab II kvartali nõrka, 0,6protsendist majanduskasvu kommenteerides, et kui teised riigid maksvad suuri summasid riigi laenukoorma intressideks, siis meil on intressikulu väga väike – selle võrra saaksime teha rohkem kulutusi majanduse arendamiseks.

Rahandusministeeriumil on plaan erimärgistada ametiautod, et maksuametil oleks hõlpsam maksusoodustust saavate firmaautode liikumist jälgida. Plaan on saanud aga hulgaliselt negatiivset vastukaja. Nii on lepituseks lubanud rahandusminister Sven Sester, et nende riigiametnike nimed, kes teevad maksumaksja kulul autoga erasõite, pannakse kodulehele välja.

Katrin Lust kirjutab Õhtulehes, et paar nädalat tagasi tegin TV3 uudistele loo sellest, kuidas alkoholi ja kütuse aktsiisi tõstmise seaduseelnõu juures olid vigased protokollid ja seletuskirjad. Vigased selles mõttes, et seletuskirja juures ei olnud keegi märganud seda riski, et alkoholi ja kütust hakatakse hoopiski Lätist ostma ja meie riik jääb maksutuludest ilma.

Rahandusminister tahab ettevõtjate tööautod tähistada kleebise või erivärvides numbrimärgiga, mis laseks edaspidi kahtlusteta tuvastada, kas kaubanduskeskuse või kino parklas seisva autoga on tehtud erasõitu või mitte. „Erimärgistus peaks distsiplineerima auto kasutajat, mis väldiks puhtalt töösõitudeks märgistatud auto kasutamist eraotstarbel,“ põhjendab minister Sven Sester kõlavalt.

Brüsseli võimukoridoride kõrval seiklevad meie ministrid USAs, Hiinas ja vahel ka lihtsalt Baltikumis. Keskkonnaminister Marko Pomerantsil oli mai lõpul asja isegi Kenyasse. Kõrvutades sihtkohti ja summasid, siis Liisa Oviiriga siiski keegi ei konkureeri.

Käisin alkoholivastase võitluse eesliinil. Üks selline on pärast Eesti veebruarikuist 15protsendist alkoholiaktsiisi tõusu Valkas, teine ja uuem tegutseb kolmandat kuud Ainaži–Ikla piiripunktis. Mina sattusin kunagisele Eesti-Läti piiripunktile lähenema Läti poolt.

Rahandusministeerium esitles täna valitsusele ettepanekut, mis lihtsustab tööautode erasõitudeks kasutamise maksustamist ja vähendab ettevõtjaile seni kehtinud bürokraatiat. Tegemist ei ole uue maksuga, vaid senise korra lihtsustamisega.

Kui valimiskünnisest allapoole kukkunud IRLi esimees kommenteeris, et erakondade reitingute uuringut ei saavat tõsiselt võtta ning ta teadvat ja nägevat enda ümber hoopis muud, siis tekib küsimus kogu koalitsiooni suutlikkusest enda ümber toimuvat õigesti näha.

Numbrid kõnelevad alkoholi tarbimise vähenemisest ja kütusemüügi kahanemisest. Ametnikele võib numbreid vaadates jääda mulje, et eestlane käibki jala ja viina ei võta. Kui peaministri nõuniku sõnul ütleb statistika – täpsemalt Eurostat – et Eestis on alkohoolsete jookide hinnatase Euroopa Liidu keskmisest 104%, lõunanaabrite juures aga 106%, siis kas need, kes odavat alkoholi Lätti ostma vuravad, on rumalad ja saavad petta?

Kui seni on Soome turistide viinaralli sihtpunkt olnud Eesti, siis nüüd “hamsterdavad“ soomlased vägijooke hoopis Lätist, kus pärast aktsiisitõusu Eestis on hinnad palju odavamad, kirjutab Soome ajaleht Ilta-Sanomat.

Ajaloost on teada, et ühes teatud ühiskonnas märgistati üks teatud rahvus kollaste kuusnurkadega. Aastal 2016 tahab Eesti valitsus märgistada ettevõtjad kleepsudega. Kas autokleepsutamisele järgneb ettevõtjate eraldamine ühiskonnast?

Uue superministeeriumi kujuteldava torni finantskorruse kõrgustest laskus maksumaksjateni uue ukaasi plaan – tööandja kasutuses olevate sõiduautode maksustamist pidi tabama enneolematu reform, mis paiskab põrmu senise ebaõigluse ning lubab igal maksumaksjal maksta maksu võrdselt palju. Minister kinnitas, et asjaosalistele on taevaseid plaane tutvustatud ning auditooriumist olla kostnud heakskiitev mõmin.

Teet Teder kirjutab Õhtulehes sellest, et rahandusministeerium tahab teha aasta tagasi vastu võetud firmaautode erasõitudeks kasutamise reeglites vigade paranduse ja maksustada masinaid võimsuse-, mitte hinnapõhiselt.

Kui väärteotrahvide suurendamist õigustavad poliitikud räägivad, et trahvi suurust saab iga inimese puhul personaalselt kaaluda, siis praktika näitab, et sama rikkumise eest on määratud pensionärile viis korda suurem trahv kui riigikogu liikmele ja viimane pääseb sellest sootuks.

Riigikogulastele pakutakse autode kuluhüvitistest liisimise asemel tagasihoidlikumaid üürimasinaid. Suure avaliku surve järel kehtestas riigikogu juhatus saadikutele isiklike autode kulude hüvitamiseks piiri. Sellele vaatamata, kulub parlamendiliikmetel luksusautodele kokku sadu tuhandeid eurosid, kuigi ühe koosseisuga võiks kokku hoida pool miljonit eurot.

Õhtulehe toimetusel on mõned tööautod. Väikesed Toyota Aurised. Nad ei ole väga särtsakad ega ole neis ka palju ruumi. Nendega on maanteel ebamugavam sõita kui suure „laevaga“ ja mitme täismehega on end sellesse pisut nadi sisse pressida. Aga nad on tööautod. Tööriistad, nagu haamer. Ja enamasti pole me nendega hätta jäänud.

Vabaerakonna esinduskogu liikme Sergei Metlevi sõnul peab karistuspoliitika teenima üksnes ühiskonna turvalisust ja seetõttu tuleb suunata trahviraha luku taha stabiliseerimisreservi ning järsk trahvitõus asendada pikema tõusugraafikuga. Vabaerakond esitas riigieelarve seaduse muudatused, mille esimene lugemine on riigikogus kolmapäeval.