Rubriik: Õhtuleht

Lauljatar Luisa Värk otsustas pärast eilset Äripäevas ilmunud artiklit seoses osaühingutega pöörduda Pressinõukogusse, et kaitsta enda õigusi ja Eesti väikeettevõtjate mainet.

Tundub, et Eesti kõige suurem probleem on see, et mõni riigikogu liige on liisinud endale väga kalli auto. See on üks peateemasid juba mitu nädalat, kirjutab Einar Ellermaa Õhtulehes.

Valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve eelnõu, mis täna riigikogule üle antakse, püüab taas leida vastuseid poliitika olemuslikule küsimusele, kellelt võtta ja kellele anda. Võtta ja anda saab mitmelt ja mitmele, kuid praegu valitsuse väljakäidut on opositsioon juba puudulikuks nimetanud. Opositsioon ei ole selle arvamusega üksi – ka valitsuse enda mõtted raha jagamise teemal tunduvad eri suundadesse suubuvat.

2016. aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus on hellitavalt vastutustundlikuks nimetanud, alustab täna oma teed läbi riigikogu saalide ja soppide, et pärast tavakohast kiusu ja kemplemist enne aastalõppu kenasti vastu võetud saada.

“Miks peaks kehtima legend, et ainult vaesed inimesed saavad teha kunsti,” imestab näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, et kultuuriinimeste ettevõtete edukad firmad kriitikat pälvivad.

Rae valla poliitkakluse varjust kooruvad välja tõsiasjad ametnike ametiautode kohta: kulu ühele autole on kõrgem kui keskmine Eesti palk ja ka läbisõit võib olla uskumatult suur.

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna kriitilise kommentaariga parlamendi ja valitsuse aadressil välja maksupaketi, mille valitsus sidus riigikogus oma usaldusküsimusega.

Riik ei teagi täpselt, kui palju tal ametiautosid on, neid ostetakse ükshaaval ja kallilt ning kasutatakse liiga vähe, kirjutab Teet Teder Õhtulehes.

Koalitsioon on riigikogus läbi surumas maksutõuse, millega opositsioon sugugi nõustuda ei saa ja mille nimel oleme valmis pidama pikki ööistungeid, et ära hoida muutusi, millele rahvas ei ole oma nõusolekut andnud.

Kobarmaksueelnõu ja riigikogu ööistungite aegu on üles kerkinud küsimus, kas tõesti on lastetoetuse tõusul seos kütuseaktsiisi tõusuga. Ehk: kui aktsiisi ei tõsta, ei saa tõsta ka lastetoetust. “Lõpetage see jutt ja rahva hirmutamine,” ütleb keskerakondlane.

Kuna Lätis on tingimused mikroettevõtete jaoks tunduvalt soodsamad kui Eestis, siis on paljud Eesti ettevõtjad ähvardanud kolida oma firma Lätti. Tundub, et teenuse vastu on tõsine huvi, kuna Eestis pakutakse ka juba võimalust asutada oma firma Lätis.

Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson avaldas täna hommikul peaminister Taavi Rõivasele ja meediale läkitatud avalikus pöördumises kahetsust, et Rõivas ei leidnud aega suurima opositsioonierakonnaga kohtumiseks, kinnitades, et partei eesmärk ei olnud talle iga hinna eest umbusaldust avaldada. Jäikus ja teerullipoliitika sunnib Simsoni sõnul ka opositsiooni kasutama kõvemaid võtteid.

Aprilli alguses alustasid ametiühingud ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Kuu ajaga koguti üle 11 000 toetusallkirja, mis täna kell 12 koos vastava eelnõuga Riigikogule üle antakse.

Aasta algul tõsteti kriminaalkuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäär 3,2 eurolt 10 eurole ning nüüd plaanitakse tõsta sama kõrgeks ka väärteotrahvi määra (seni neli eurot).

Ettevõtlusminister Urve Palo oli eelmisel nädalal lähedal lahkumisavalduse esitamisele ning kinnitas “Pealtnägijale” antud intervjuus, et ei kavatse end enam sordiini all hoida.

26 riigikogu liiget on palunud riigikogu kantseleil kinni maksta oma üürikodu Tallinnas kuni 688,84 euro eest kuus. “Loomulikult on see vajalik neile, kes elavad väljaspool Tallinna või Harjumaad,” ütleb Lääne-Virumaalt valitud rahvasaadik Einar Vallbaum.

Kas trahvi eesmärk peaks olema suunata kodanikke õiguskuulekalt käituma või täita riigikassat? Et võimuliit plaanis tõsta trahvide päevamäära kaks korda ja vaid mõni päev hiljem tõstis hoopis 2,5 korda, siis on selge, et liiklusohutuse ja õiguskuulekuse suurendamine jäi prioriteedina tagaplaanile. Ühes sellega murenes ka trahvitõusu plaaniga kaasas käinud udune selgitus, et kümne aasta jooksul, kui trahvimäärasid muudetud pole, on kurikaelte sissetulek märgatavalt suurenenud.

Rahvusringhäälingu tulevase nõukogu poliitikutest liikmed on valdavalt seda meelt, et kuigi ERR-i eelarve on pingeline, pole seda õige täita telerimaksuga.

Valitsus püüab väärteotrahve tõstes eelarvet tasakaalus hoida. Eurovennalikul Saksamaal on keskmine brutopalk 3400 eurot kuus, kuid trahv turvavööta auto- või bussisõidu eest vaid 30 eurot. Eesti keskmine palk on ligikaudu 3,4 korda väiksem, kuid esimese turvavööta sõidu eest võib politsei varsti nõuda kuni 500 eurot.

Reformierakonna kauaaegne liige, Haapsalu linnapea Urmas Sukles leiab, et Reformierakond on jõudnud punkti, kus on hakatud ärapanema.