Rubriik: Õhtuleht

„Valitsus peab otsustama, kas rohkem kahju on sellest, et aktsiisimaks läheb Lätti, või sellest, kui valitsus on hüplev. Omal ajal ju Prantsusmaa väejuht Napoleongi ütles, et käsk ja vastukäsk tähendavad korralagedust, kaost ja kaotust,“ ütleb presidendi majandusnõunik Heido Vitsur, et alkoholiaktsiisi tõstmisest loobumisel ei ole valitsuse kaalukausil mitte ainult majanduslikud tegurid.

Miks tuli rahandusminister Toomas Tõniste alkoholi aktsiisitõusu ärajätmise ideega lagedale just nüüd ja mitte varem, võib osalt seletada tõsiasjaga, et see, mis tavainimesele nähtav juba ammu, kajastub nüüd ka numbrites, mida rahandusministril on võimatu ignoreerida: kuni 56 miljonit eurot saamata jäänud aktsiisitulu sel aastal, nagu prognoosib konjuktuuriinstituut, ei löö mitte ainult riigieelarvesse suurt auku, vaid paljastab ministeeriumi ja valitsuse ulatusliku valearvestuse. Eestlane mitte ei joo märkimisväärselt vähem, vaid suur janu ajab teda hoopis Lätti.

Kui pensionär ei ole sotsiaalkindlustusametile esitanud vormikohast paberit, siis võtab riik makstavalt pensionilt kohe viiendiku endale, seda alates esimesest eurost ja isegi siis, kui pension on 500 eurost ehk maksuvabast miinimumist väiksem.

Möödunud nädalal ehmatas pensionisaajaid sotsiaalkindlustusameti teade AKs, et uuest aastast on kõik pensionid esimesest eurost maksustatud. Räägitu ei läinud kuidagi kokku uue võimuliidu suurejoonelise maksureformiga, mis kergitab tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole ja jätab inimesele iga kuu kuni 62 eurot rohkem kätte, mida ei unusta rõhutamast võimupoliitikud.

Lõuna-Eesti väikepoodnikud on sügavas mures riiklikult kehtestatud ja veel plaanitavate regulatsioonide pärast, mis seavad tõsiselt ohtu piirkonna väikepoodide tuleviku. Poodnikud kutsuvad riigikogu liikmeid üles vaatama üle praeguse aktsiisipoliitika ja loobuma tubakaseaduses plaanitavast nõudest, millega kehtestataks piirang tubakatoodete väljapanekule.

Toidukaupade hinnatõus viimastel kuudel on pannud poliitikud olukorda, mis nõuab kodumaise tootja ja tarbija kaitsmist. Põhjus lihtne, oma toiduhindade poolest ei ole Eesti sugugi Euroopa madalamate hulgas, inimeste sissetulekute osas aga kindlalt madalamate seas.

Tänases Õhtulehes kirjutas ajakirjanik Vambola Paavo oma arvamusloos, et Eesti kaupmees on ahne. Lätis on kõik odavam ja lõunanaabrite soodustused on oluliselt suuremad meie omadest.

24.augusti Õhtulehes rehkendas ajakirjanik Vambola Paavo, kui ahne on Eesti toidukaupmees. Esmalt postuleeris Paavo et „kui mujal maailmas on kasum 10-15 protsenti, siis Eestis tasub hakata äri ajama, siis kui juurdehindlus on mitmekordne.“

Hiilgavamaid argumente käraka aktsiisi tõstmise poolt on ikka järgmine: ega siis ahnusest, toomaks kõhna eelarvesse rohkem raha, ikka selleks, et joodikutel rutem raha lõpeks ja nad varem järele jätaks. Või üldse järele jätaks.

Alkohol ei pea ja ei tohigi olla alati ja kõigile kättesaadav. Ikka leidub neid, kellele hinnatõus ei meeldi, kuid meeles tuleb pidada, et lisaks eelarvepoliitikale on olulisemgi mõju meie inimeste tervisele.

Olulisemad Eesti majandusnäitajad hakkasid tuntavalt paranema juba eelmise aasta teisel poolel. Majandusnäitajate paranemise põhipõhjus on juba mõnda aega paranenud olukord eksporditurgudel. Jüri Ratase valitsus õigustab majanduskasvu ergutamise jutuga oma poliitikat, mis pole vajalik ega ka soovitatav. Juba eelmisel aastal, kui uut koalitsiooni polnud veel olemaski, hoiatasid sõltumatud väliseksperdid, et Eestis ei tohiks stimuleerida majandussektoreid, mis juba toimivad tootmisvõimsuste piiril.

Alkoholitarbimise vähenemine elaniku kohta viimasel kümnel aastal 14,8 liitrilt 9,9 liitri sajaprotsendilise alkoholini on tegelikult muljetavaldav. Siia hulka pole arvestatud turistide kaasa ostetud alkoholi, mis on tervelt 44 protsenti kogu müüdud alkoholist. Teine fakt tarbimise vähenemise kõrval on, et alkoholiaktsiis pole mitte ainult tõusnud, vaid see tõus ei näita ka vaibumise märke.

Keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps kasutab ministeeriumi ainsat mikrobussi, et lapsi kooli viia. Ministeeriumi sõnul toetatakse ministrit transpordiga, et viimane saaks oma aega paremini ära kasutada.

Täna kohtusid koalitsioonierakondade esindajad Stenbocki majas, et praegune maksupakett uuesti ette võtta ja kohandada IRLi esimehe Helir-Valdor Seedri ettepanekutega. Nõupidamise lõppedes ei olnud ministritel ühtegi kindlat kokkulepet ette näidata.

Valitsus toimetab reipalt uute maksude kallal, ehkki värskelt valitud ­IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder üritab veel midagi muuta. Iga maksutõus teeb inimeste tengelpunga kõhnemaks, sest ettevõtjad peavad ju klientidelt maksude maksmiseks raha sisse kasseerima.

Üks tont käib ringi mööda Eestit – vasakvalitsuse maksutont. Muidugi on igal võimuliidul õigus paika panna oma eelistused, otsustades, millele ennaktempos eelarveraha kulutada ning milliste maksudega selleks raha koguda. Halvaks kisuvad asjad aga siis, kui valitsused vahetuvad kas liiga sageli või veel hullem – kui üks ja sama valitsus muudab pidevalt oma seisukohti.

Kui kõlasid uue valitsuse suured lubadused madalapalgalistele rohkem raha kätte jätta, siis tekkis mul küll kahtlus, kust järsku uutel meestel-naistel sellised võimalused tulnud on. Kahjuks tundub nüüd, et heade kavatustega alustanud valitsuse seegi lubadus on aia taha minemas. Selleks, et seda lubadust täide viia, peab valitsus korraga tõstma paljude kaupade hindasid. Kerkivad kütuse- ja gaasiaktsiisid, lisanduvad uued maksud.

Koalitsiooni pingutused uute maksude väljamõtlemisel ei ole tegelikult midagi uut. Allpool toon ära ainult artikli mahu piiratuse tõttu valikulise ülevaate, sest kui hakata kogu maailma maksude ajalugu kirja panema, tuleks avaldada mitmeköiteline teos.

Vasakpoolsed on alati silma paistnud laiahaardeliste, rahalise katteta plaanide poolest. Nad on Nikita Hruštšovi tüüpi riigijuhid, kes kuulutavad, et nende põlvkonnale saab osaks elada kommunismis. Toetudes lihtsale tööinimesele ja mitte mingil juhul ettevõtjatele ehk buržuidele, jagavad nad raha, mida pole olemas.

Ilmselt sai valitsus aru, et maksumuudatusi ei jõua väga kiiresti teha ja lihtsam on eelarve miinusesse lasta, ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis valitsuse eile kokku lepitud riigi eelarvestrateegia kohta.