Rubriik: Õhtuleht

Riigikogulaste kuluhüvitiste ebamõistliku kasutamisega võideldi Toompeal ägedalt. Suure avaliku surve tõttu pandi saadikute autoliisingutele lõpuks piir. Parlamendiliige ei tohi enam autole üle 450 euro kuus kulutada. Kõik on rahul. Samm solidaarsema ühiskonna suunas on tehtud, piir esimese ja teise Eesti vahel hägustatud.

Eesti Maksumaksjate Liit ütleb, et autode liisimine maksumaksja raha eest, nagu teevad seda suurem osa riigikogulasi, on kuritegu. Aga ühed ei saa, teised ei taha süsteemi muuta. Nüüd tahab liit teema poliitikutele tüütuks muuta.

Ministeerium kaalub kahjulike toiduainete maksustamist. Aga milliste? Kas rahva tervise nimel minnakse sõtta suhkru, rasva, soola või hoopis magusainete vastu, see on praegu selgusetu. Toiduliidu juhataja sõnul on aga sellised piirangud ja reeglid tagasiminek sotsialismiaega, kus riik otsustas, mida ja kui palju keegi süüa võib.

Valitsuse otsus kahekordistada trahvimäär on kindlasti tõhusaks abiks pingelise riigieelarve täitmisel. Justiitsminister Urmas Reinsalu jutt, et 14 aastat muutumatuna püsinud päevamäärade tõttu olevat karistused devalveerunud võib küll õige olla, kuid millise signaali annab riik karistuspoliitika suhtes trahvimäära ühe ropsuga mitu korda tõstes? Erinevalt Reinsalust ei näe kodanik mitte trahvi devalveerumist, vaid senisest kaks korda karmimat karistuspoliitikat. Kui aga karistuspoliitika karmistub, siis peaks riik meile selgitama ka püstitatud eesmärke, mida karmimate karistustega tahetakse kodanike õiguskäitumises saavutada. Neid eesmärke näha-kuulda pole. Kui aga suurenenud trahvilaekumised on sisse kirjutatud riigieelarvesse, siis on see hoopis märk riigi rahavajadusest. Seega tuleb eelarve tasakaalu nimel usinalt trahve välja kirjutada.

Praegu kehtib erakooliseadus, mis kohustab valitsust kohaliku omavalitsuse kaudu osalema erakoolide tegevuskulude katmises, ent haridus- ja teadusministeerium võttis plaani seadusemuudatusega sellest kohustusest taganeda. Eesti erakoolide juhid ja lapsevanemate esindajad koostasid selle vastu ühispöördumise, kirjutab Aigi Viira Õhtulehes.

Tallinna kesklinnas keldrikorrusel pubi pidav Sünne on murest murtud, sest maksu- ja tolliamet vormistas talle protokolli selle eest, et ta sõbranna pärast pubi sulgemist ise enda klaasi ära pesi.

Eesti maksumaksjate liit (EML) vaidlustas riigiprokuratuuri eelmisel nädalal tehtud otsuse loobuda riigikogulaste kuluhüvitiste asjas kriminaalmenetlusest, kirjutab Teet Teder Õhtulehes.

Kuigi riigikogu vanematekogu otsustas mõni nädal tagasi kehtestada saadikute kuluhüvitistele siiski mõningad piirangud, oli see – nagu me oma juhtkirjas toona hindasime – liiga vähe ja liiga hilja. Autoliisimise 450eurone piir ei lahendanud põhilist etteheidet, et saadik ei kata kuluhüvitisest mitte tööga seotud kulusid, vaid susserdab, et saada liisingu lõppedes sama auto soodsalt või tasuta endale. Loodetavasti ei usu isegi mitte riigikogu vanematekogu, et Priit Toobal sajad kütuseliitrid valijate asju ajades maha sõidab, ja peab oma raske autojuhitöö tarbeks maakodusse sadu kütuseliitreid varuks ostma. Mõni ime siis, et seadusloome kvaliteet on madal, ütleb valija, kui parlamendiliikmed peavad päevad läbi autorooli keerama.

Kergete rikkumiste eest tehtavate trahvide määrad suurenevad, ent justiitsminister Urmas Reinsalu lohutab – politseinikule jääb inimlikku otsustamisruumi ning trahvi suurus sõltub ­rikkumise raskusest ja rikkuja taustast.

Prokuratuuri otsus mitte alustada kriminaalasja riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjus ei rõõmusta ei kuriteoteate esitanud maksumaksjate liitu ega kodanikke, keda häirib osa riigikogulaste priiskav ümberkäimine neile töö tegemiseks lubatud rahaga. Küll aga saavad kergendatult ohata ja peenikest naeru pidada seekordse skandaali keskmesse kerkinud saritankija Priit Toobal ja varem pojale, nüüd abikaasale auto liisinud juhiloata riigikogulane Mihhail Stalnuhhin.

Riigikogu juhatuse otsus vähendada kuluhüvitistest autoliisingu tasumise määra 450 euroni on irvitamine valijate õiglustunde üle ning veel üks samm ühiskonna lõhestamise süvendamiseks. Kahjuks sammutakse sellel teel juba ammu ning ei ole selge, millal hakkab lõhe sügavusest paistma kannatlikkuse põhi, kirjutab Aimar Altosaar Õhtulehes.

Viimase paari nädala kirgi kütvaimaks teemaks on tööjõumaksudest kõrvalehoidumise diskussioon OÜ-tamise abil. Maksumaksjate omaalgatuslik maksukoormuse vähendamine on saanud riigikohtult hävitava hinnangu, kirjutab Kerly Randlane Õhtulehes.

Läinud nädalal tekitasid furoori kaks uudist – fakt, et 200 kaitseväelase seast leiti 76 narkootikume tarvitanut, ja tõsiasi, et peaministri abikaasal on OÜ. Konfutsius ütles, et tarkuse alguseks on asjade nimetamine õigete nimedega. Kui proovime õige nimega nimetada ühisosa nende kahe fakti uudisväärtuse taga, võib tulemus olla üsnagi ehmatav.

Alates tänasest hakkavad Õhtulehe venekeelses veebiväljaandes Vecherka ilmuma päevakajalised videosketšid Eestis aset leidnud sündmustest, isikutest ja ühiskondlikest ilmingutest.

Nagu arvata oligi, ei lõppenud riigikogu kuluhüvitiste teema sugugi mitte vanematekogu otsusega määrata autoliisingu hüvitamise ülempiiriks 450 eurot. Sest kohe pärast seda ilmnes riigikogu kantseleile hüvitamiseks esitatud kütusetšekkidest, kuidas Priit Toobalile polnud eriline vaev lühikese aja jooksul tankida sadu liitreid nii bensiini kui ka diiselkütust.

Sotsiaalmeedias ringleb Äripäeva teemaveebi töökuulutus, milles on soovitus esitada töö eest arve OÜ kaudu. Äripäeva peadirektor Igor Rõtov selgitab, et selline koostöövorm on täiesti normaalne praktika vabakutseliste kaastöötajatega ja tegu pole üleskutsega vältida sotsiaalmaksu.

Lauljatar Luisa Värk otsustas pärast eilset Äripäevas ilmunud artiklit seoses osaühingutega pöörduda Pressinõukogusse, et kaitsta enda õigusi ja Eesti väikeettevõtjate mainet.

Tundub, et Eesti kõige suurem probleem on see, et mõni riigikogu liige on liisinud endale väga kalli auto. See on üks peateemasid juba mitu nädalat, kirjutab Einar Ellermaa Õhtulehes.

Valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve eelnõu, mis täna riigikogule üle antakse, püüab taas leida vastuseid poliitika olemuslikule küsimusele, kellelt võtta ja kellele anda. Võtta ja anda saab mitmelt ja mitmele, kuid praegu valitsuse väljakäidut on opositsioon juba puudulikuks nimetanud. Opositsioon ei ole selle arvamusega üksi – ka valitsuse enda mõtted raha jagamise teemal tunduvad eri suundadesse suubuvat.

2016. aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus on hellitavalt vastutustundlikuks nimetanud, alustab täna oma teed läbi riigikogu saalide ja soppide, et pärast tavakohast kiusu ja kemplemist enne aastalõppu kenasti vastu võetud saada.