Rubriik: Õhtuleht

Läinud nädalal luges Mart Helme mulle moraali, kui uurisin kuluhüvitiste eest presidendikampaania rahastamist. Tema jutust koorus välja, et meedia on kallutatud ja pole meie asi uurida, mis tema oma kuluhüvitistega teeb. Hiljem sain mitmelt EKRE toetajalt kurja tagasisidet, et olen Marina Kaljuranna ja Siim Kallase sabarakk.

Tänases Õhtulehes kirjutasime, kuidas presidendikandidaadid Mart Helme ja Mailis Reps on kasutanud oma riigikogulasele tööülesannete täitmiseks mõeldud kuluhüvitisi presidendivalimisteks. Helme ütles otse, et vahe tegemine tema kui riigikogulase ja tema kui presidendikandidaadi vahel oleks absurd. Lasse Lehis Maksumaksjate Liidust nii ei arva.

Kadri Eisenschmidt, tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist, selgitab Õhtulehes töövõimetushüvitise arvestamist. Lapse sünni või haigestumise korral on vaja aega iseenda jaoks. Sellistel puhkudel on ravikindlustatutel võimalus jääda töölt eemale ning saada kodusoldud aja eest hüvitist, mille eesmärk on kompenseerida haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996. ja 2001. aastal. Viimane hindamine 15 aastat tagasi näitab selgelt, et riik ei täida perioodilisuse tingimust. Kuna maa turuväärtus on 15 aastaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud, tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust.

Haigekassa vaid poole aastaga kogunenud 33miljoniline miinus sunnib valitsust liigutama: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nõuab lisarahastust, rahandusminister Sven Sester aga haigekassa teenuse kokkutõmbamist ja erasektori kaasamist. Peaminister Taavi Rõivas, ise endine sotsiaalminister, arvab, et on sobiv hetk võtta luubi alla haigekassa juhtimine: nõukogu olevat liiga suur ja vastutus hägustunud. Sellega on nõus tervishoiu rahastamises eriarvamusele jäävad ministridki. Kas haigekassa juhigi tool lööb kõikuma?

Näis, kas järjekordne katse aastas 26 miljonit eurot neelavat riigi autobaasi reformida ja säästlikumaks muuta toob revolutsioonilise pöörde ja hoiab tegelikult raha kokku või piirdub valitsus peenhäälestusega. Alust skeptitsismiks annab kas või see, et autokasutust reformib minister Arto Aas, kel endal istumise all valitsuse kalleim ametiauto. Ning kui samal ajal liisib maaeluminister sama kalli ametiauto, siis tuleb paratamatult küsida, kas reform on mõeldud pigistama vaid alama astme ametnikke ja niigi õhukeseks hööveldatud päästetehnikat.

Ei tohi olla lühem kui 4,8 meetrit, vedama peavad kõik rattad, mootor peab olema vähemalt 150 kW võimas, on vaid mõned tingimused, mis uuele limusiinile esitati. Võimsus tulenevat vajadusest alarmsõitude järele, aga millegi pärast on minister Urmas Kruuse kaks eelmist autot olnud “lahjemad”.

Kaks kuud tagasi ohjeldamatu reisihimu ilmsikstulekuga avalikkuse pahameele pälvinud sotsist ettevõtlusminister Liisa Oviir jätkab pärast suvepuhkust mööda maailma tuuritamist. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist laekunud infole on seni mitte ühegi alluvaga töötajast paugupealt ministriseisusse tõusnud Oviiril sel aastal kavas vähemalt seitse visiiti maailma eri paigusse.

Endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar Sõerd leiab II kvartali nõrka, 0,6protsendist majanduskasvu kommenteerides, et kui teised riigid maksvad suuri summasid riigi laenukoorma intressideks, siis meil on intressikulu väga väike – selle võrra saaksime teha rohkem kulutusi majanduse arendamiseks.

Rahandusministeeriumil on plaan erimärgistada ametiautod, et maksuametil oleks hõlpsam maksusoodustust saavate firmaautode liikumist jälgida. Plaan on saanud aga hulgaliselt negatiivset vastukaja. Nii on lepituseks lubanud rahandusminister Sven Sester, et nende riigiametnike nimed, kes teevad maksumaksja kulul autoga erasõite, pannakse kodulehele välja.

Katrin Lust kirjutab Õhtulehes, et paar nädalat tagasi tegin TV3 uudistele loo sellest, kuidas alkoholi ja kütuse aktsiisi tõstmise seaduseelnõu juures olid vigased protokollid ja seletuskirjad. Vigased selles mõttes, et seletuskirja juures ei olnud keegi märganud seda riski, et alkoholi ja kütust hakatakse hoopiski Lätist ostma ja meie riik jääb maksutuludest ilma.

Rahandusminister tahab ettevõtjate tööautod tähistada kleebise või erivärvides numbrimärgiga, mis laseks edaspidi kahtlusteta tuvastada, kas kaubanduskeskuse või kino parklas seisva autoga on tehtud erasõitu või mitte. „Erimärgistus peaks distsiplineerima auto kasutajat, mis väldiks puhtalt töösõitudeks märgistatud auto kasutamist eraotstarbel,“ põhjendab minister Sven Sester kõlavalt.

Brüsseli võimukoridoride kõrval seiklevad meie ministrid USAs, Hiinas ja vahel ka lihtsalt Baltikumis. Keskkonnaminister Marko Pomerantsil oli mai lõpul asja isegi Kenyasse. Kõrvutades sihtkohti ja summasid, siis Liisa Oviiriga siiski keegi ei konkureeri.

Käisin alkoholivastase võitluse eesliinil. Üks selline on pärast Eesti veebruarikuist 15protsendist alkoholiaktsiisi tõusu Valkas, teine ja uuem tegutseb kolmandat kuud Ainaži–Ikla piiripunktis. Mina sattusin kunagisele Eesti-Läti piiripunktile lähenema Läti poolt.

Rahandusministeerium esitles täna valitsusele ettepanekut, mis lihtsustab tööautode erasõitudeks kasutamise maksustamist ja vähendab ettevõtjaile seni kehtinud bürokraatiat. Tegemist ei ole uue maksuga, vaid senise korra lihtsustamisega.

Kui valimiskünnisest allapoole kukkunud IRLi esimees kommenteeris, et erakondade reitingute uuringut ei saavat tõsiselt võtta ning ta teadvat ja nägevat enda ümber hoopis muud, siis tekib küsimus kogu koalitsiooni suutlikkusest enda ümber toimuvat õigesti näha.

Numbrid kõnelevad alkoholi tarbimise vähenemisest ja kütusemüügi kahanemisest. Ametnikele võib numbreid vaadates jääda mulje, et eestlane käibki jala ja viina ei võta. Kui peaministri nõuniku sõnul ütleb statistika – täpsemalt Eurostat – et Eestis on alkohoolsete jookide hinnatase Euroopa Liidu keskmisest 104%, lõunanaabrite juures aga 106%, siis kas need, kes odavat alkoholi Lätti ostma vuravad, on rumalad ja saavad petta?

Kui seni on Soome turistide viinaralli sihtpunkt olnud Eesti, siis nüüd “hamsterdavad“ soomlased vägijooke hoopis Lätist, kus pärast aktsiisitõusu Eestis on hinnad palju odavamad, kirjutab Soome ajaleht Ilta-Sanomat.

Ajaloost on teada, et ühes teatud ühiskonnas märgistati üks teatud rahvus kollaste kuusnurkadega. Aastal 2016 tahab Eesti valitsus märgistada ettevõtjad kleepsudega. Kas autokleepsutamisele järgneb ettevõtjate eraldamine ühiskonnast?

Uue superministeeriumi kujuteldava torni finantskorruse kõrgustest laskus maksumaksjateni uue ukaasi plaan – tööandja kasutuses olevate sõiduautode maksustamist pidi tabama enneolematu reform, mis paiskab põrmu senise ebaõigluse ning lubab igal maksumaksjal maksta maksu võrdselt palju. Minister kinnitas, et asjaosalistele on taevaseid plaane tutvustatud ning auditooriumist olla kostnud heakskiitev mõmin.