Rubriik: Õhtuleht

Seadusi muudetakse ja tehakse eesmärgiga, et ametnikel oleks väiksem koormus ja ettevõtjad ise peavad kõik vajalikud andmed neile edastama. Segamini on aetud riigi edukuses olulist rolli omavad pooled. Ametnikust on saanud käskija ja ettevõtjast alandlik teener. Terve mõistus ütleb, et tegelikkuses peaks olukord teistpidi olema.

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga lasid riigikogulased hüvitada enda töised tegemisi kogusummas 527 482 eurot. Õhtuleht uuris, millised hüvitised on saadikute seas kõige popimad, millised mitte nii väga.

Ameerika mainekas mõttekoda Tax Foundation hindab igal aastal maailma maksusüsteemide konkurentsivõimet ja on Eesti maksusüsteemi paigutanud juba viis aastat järjest maailmas esikohale. See ei tähenda veel, et meie maksusüsteemiga on kõik kõige paremas korras ja saaksime loorberitele puhkama jääda.

Maksu- ja tolliameti kolm inspektorit šokeerisid Lindora laadalisi, kui konfiskeerisid tuntud Läti viinatootja Akmeņlauzisi kogu kauba.

Hiie Marrandi Eesti maksumaksjate liidust räägib, et piirikaubandus sai suurema hoo sisse 2016. aasta lõpus ning kahjuks ei näita see raugemise märke. Eesti riigile laekub alkoholiaktsiisi plaanitust aina vähem.

Vähe sellest, et katuserahade jagamise komme on oma ilmsete puuduste kiuste visa kaduma, on see valimiseelsel aastal võtnud enneolematud mõõtmed: tänavu läheb riigieelarveliste pisieraldistena jagamisele umbes 30 miljonit eurot. Opositsioonierakonnad võivad kiunuda, protestiks end rahajagamisest distantseeridagi, ent suures plaanis ei aita see midagi, kui koalitsioonipoliitikud on katuserahade nimel valmis saama ka risti löödud!

Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on Eesti Pere Sihtkapitali loomiseks ette nähtud miljon eurot. Veel ei ole selge mitu inimest ja millal seal tööd saab ning millise ministeeriumi juures tegutsema hakatakse.

Kuidas oleks lihtsam jagada kolm õuna kolme lapse vahel: leppida kokku, et igaüks saab ühe või veenda ülejäänud kahte, et nemad oma osagi kolmandale annaks? Selle tekstülesande lahendamiseks pole matemaatikat vajagi, sest piisab inimloomuse tundmisest.

Järgmise aasta riigieelarve paistis valmivat kui lepase reega. Sellist harmooniat ja üksmeelt tähtsa dokumendi kaante vahele saamisel annab ajaloost mäletada. Ei mingeid vaidlusi, ei mingeid erimeelsusi, justkui ei koosnekski võimuliit kolmest erineva maailmavaatega erakonnast.

Lõpuks ometi on üks partei, mis formuleeris sõnadesse selle, et lihtrahvas maksude tõstmisega mitte ei rikastu, vaid muutub üha vaesemaks. EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul tuleb pensionäride elujärje parandamiseks suurendada raha ostujõudu. Et väiksema sissetulekuga inimestel jääks rohkem raha kätte, tuleb langetada käibemaksu, elektri-, kütuse ja gaasiaktsiisi ning kaotades ravimitelt käibemaksu.

Olukord on klassikaline – Laine Randjärv valiti Eesti Kontserdi uueks juhiks, kuid ta soovib seal tööleasumist edasi lükata, sest enne riigikogu volituste lõppu Toompealt lahkudes jääks ta ilma lahkumishüvitisest. Taoline lähenemine on muidugi väga inimlik, sest kes küll leiaks endas jõudu ära öelda 20 tuhande euro väljamaksmisest, kuid läheb siiski selgelt vastuollu põhimõtetega, mille jaoks hüvitis välja mõeldi.

Kunagise elamukooperatiivi liikmed ehitasid pool sajandit tagasi kahest väikesest korterist kokku ühe suure – kedagi see ei häirinud ja siis oli kõik seaduslik. Praegune võim ei taha liitmist tunnistada.

Maksuamet soovitab oma eelmise aasta tuludeklaratsioonid üle vaadata kõigil, kes jätsid üüritulu deklareerimata.

Tallinna muutumine üleöö puhkuseparadiisiks, kus peaks meie pealinna külastajatelt küsima ööbimise eest lisatasu, tuleb küllap paljudele kohalikele elanikele üllatusena. Kes ja kas üldse võiks Tallinnas viibimise eest peale maksta, kõhklesid ka linnavolikogus esindatud erakonnad, kui kuulsid volikogu keskerakondlasest esimehe Mihhail Kõlvarti ettepanekust.

Õhtuleht vestles „Maksud sõidavad“ Järvamaa piirkonna korraldaja Roman Kopaga, et saada aimu, miks on Eesti rahvas kutsutud riigipühal Raplamaa Kuusiku lennuväljale. „Me tahame rahvaga seda, et kui mõni poliitik ütleb, lubab, et ta ka vastutaks selle eest!“ räägib Kopa. Vaata videost, kui mitu inimest Kopa hinnangul kohale tuleb.

Kuigi kuumal nädalavahetusel polnud mahti uudiseid lugeda, siis ühe sotsiaalmeedia uudisvoos hulpinud lingi ma ikkagi avasin. Sealt selgus, et riik tellib 83 333 euroga uuringu, selgitamaks välja karmi aktsiisipoliitika ja lokkava Läti piirikaubanduse mõjud Eesti majandusele.

Haigekassa ja töötukassa nimede vahetamise eelnõu koostaja sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ei pea tehtud tööd mõttetuks, kuigi nii avalikkus kui ka valitsusliikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega on plaani hukka mõistnud: kulutada 865 000 eurot kahe riikliku organisatsiooni nimevahetusele on liiga kallis. „Mõlemas asutuses on toimumas olulised sisulised muutused ja nimevahetus on neile loogiline tugi,“ selgitab Mals.

Harjumaal Viikingite külas elav lammas tõi asutusele pahanduse majja. Veterinaar- ja toiduamet nõuab, et viikingiküla taotleks loomaaia tegevusluba või peidaks lamba maja teha, et teda näha ei oleks. “Kui inimesed näevad lammast, siis milleks teda peita,” ei saa puhkekeskuse pealik Steve Hindrekson aru.

Jaaniootenädalal käib Valga-Valka piiril asuvas kaupluses tavalisest suurem sagimine. Sestap on eestlaste lemmikpoe läbilaskevõimet suurendatud. Varasema kahe asemel teenindab kliente kuus kassat ning rahvavoogu suunama on palgatud turvatöötaja.

Kui palju piirikaubandus ja aktsiis käsitööõlle müüki mõjutab? Ma arvan, et vahetult nii palju ei mõjuta. Kaudselt on see probleem, et Soome turist on ära peletatud. Sest see soomlane, kes tuleb siia kaubareisile, siis ta ei võta vaid laevast õlut. Ta käib ka restoranis ja pubis. See on küll tunda andnud, et soomlased on ära peletatud.