Rubriik: Õhtuleht

Ilmselt sai valitsus aru, et maksumuudatusi ei jõua väga kiiresti teha ja lihtsam on eelarve miinusesse lasta, ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis valitsuse eile kokku lepitud riigi eelarvestrateegia kohta.

Kui üle poole elanikkonnast on ülekaaluline ja rasvunute osa jääb Euroopa Liidus alla vaid Ungarile ja Maltale, siis on selge, et kaalunumber pole ainult ülekilodega kimpus oleva inimese mure, vaid ka tervishoiule aina enam kulutama pidava ühiskonna probleem. Limonaadimaksu plaaniva valitsuse eesmärk näib selge.

Kui suurt kulu tulumaksureform riigieelarvele tegelikult tähendab, võib aimata kiirusest, millega valitsus uusi maksutõuse välja kuulutab. Lubatud maksudele peale vaadates – tulekul on automaks, kaubaautode teemaks, pangamaks, panditulumaks, pakendimaks, limonaadimaks – saab kähku selgeks, et sellist inimest polegi, kes võiks öelda, et teda ei mõjuta nendest maksudest mitte ükski. Karastusjoogi võib jätta poodi, oma autot võib-olla polegi vaja, lahjat ja kanget alkoholi saab üldse mitte juua või riigile ninanipsu tehes hoopis Lätist hankida, kuid pangas raha hoida ja süüa osta on ikka vaja – ja ettevõtete suurenevad kulud maksab enamasti kinni tarbija.

“Tundub, et selles praeguses valitsuse materjalis on täiesti ignoreeritud piirikaubandust. Ma olen kusagilt lugenud Mehhiko suurest eduloost, kus uued maksud olla paksudel pekid õhemaks viilinud, räägib maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis.

Kui IRLi esimees Margus Tsahkna ütleb, et erakonna elu teevad raskeks Keskerakonna poliitikute avaldused, siis on see ainult pool tõde – kivina kaelas ripub nende endagi valimisprogramm, sest koalitsioonis olemise hinnaks on saanud senistest põhimõtetest loobumine. Ei aita ka astmelise tulumaksu ümbernimetamine madalapalgaliste tulumaksutagastuseks ega valimisprogrammis selgesõnaliselt maha laidetud automaksu esitlemine mootorsõidukite keskkonnalõivuna – sedasorti kohmakad kübaratrikid mitte ainult ei vähenda koalitsioonierakonna usaldusväärsust, vaid hägustavad eesmärke, mida valitsus maksumuudatustega taotleb.

Kas üks valitsus võib seadusesse kirjutada punkte, mis on kohustuslikud täitmiseks järgmistele koalitsioonidele, on küsimus, mis lähiajal jõuab arvatavasti riigikohtusse. Vaidluse keskel on õiguskantsleri seisukoht, et mullu riigikogus vastuvõetud maksukobar on vastuolus põhiseadusega, sest näeb ette lahja alkoholi aktsiisi tõstmist kiiremas tempos, kui oli seadusesse kirjutanud Reformierakonna juhitud valitsus. Kas ja millisel juhul tohib riik kodanike ja ettevõtjate suhtes sõna murda?

Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) esitas täna rahandusminister Sven Sesterile arupärimise, kuidas plaanib valitsus riigieelarve katteallikates asendada põhiseadusvastaseks kuulutatud alkoholiaktsiisi täiendava tõusu.

Rahandusministeeriumile on teada, et alkoholi piirikaubandus teeb piiriäärsete väikekaupluste elu keeruliseks ja seda nii Eestis kui ka Lätis. Kuid üksnes aktsiisiga alkoholi hinnavahet Eestis ja Lätis põhjendada ei saa.

See, et eestlane viib raha Lätti on loomulikult suureks löögiks meie kaupmeestele. Lisaks sellele, et alkoholi ei osteta, on tuntavalt vähenenud ka kogu muu kauba müük.

Valitsuse kavandatud alkoholiaktsiisi tõstmine on andmas oma esimesi vilju veel enne, kui hinnatõus on poodidesse tarbija rahakotti õieti mõjutama jõudnudki – suur poekett flirdib juba mõttega sulgeda kuus Läti piiri äärset Lõuna-Eesti kauplust.

Tegelikult olin ma Kaug-Idas, linnas nimega Jakutsk, kui näoraamatut avades ei saanud ma üldse aru, miks eestikeelne osa mu lindist on täis nalju mingi rändrahnu ümber. Küsimuse peale sain teada, et see on Eesti uus logo. Hiljem tuli välja, et korrektsem on öelda bränd. Veel hiljem selgus, et tegemist on osaga nähtusest nimega tööriistakast. Tunnistan, et nõustudes kirjutama rändrahnust, ei arvanud ma ise sel hetkel mitte midagi. Mis ongi vast etnoloogi jaoks kõige parem lähtekoht.

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

Alkoholitootjad väidavad, et tulu oleks laekunud veelgi enam, kui ostjad poleks läinud Läti piiripoodidesse.

Tänases “Foorumis” oli arutluse all muudatused ettevõtluses, mis on saanud tööandjatelt kui ka opositsioonilt teravat kriitikat. Muuhulgas oli arutluse all ka automaks ja ettevõtete autode erimärgistamine.

Otsustusvõimetus võtab maad. Muu hulgas paistab näiteks, et enam pole aimugi, kuhu pealkirjas koma panna. Aga kusagil peab seal koma olema, kui kirjakeele reeglitest kinni pidada. Olulisem kui õigekiri on siiski mõtteviisi mõistmine. Mida praegu Eestis hinnatakse? Kas õigem on usaldamine või kontrollimine? Ja miks üldse mõelda sellele, kas seal on mingit vahet?

Valitsus algatas maksukorralduse seaduse muudatuse, kus on muu hulgas sätted, mis annavad riigikogulaste hinnangul maksu- ja tolliametile õiguse autojuhti salaja jälgida – see on aga seadusevastane.

Veofirmad leiavad, et ka Eestis peaks kehtestama teemaksu, kuna see annab lootust meie teede olukorra paranemisele. Samuti on pea kõik ümberkaudsed riigid juba teemaksu kehtestanud. Nii võibki olukord Eestis muutuda, kui käiku läheb valitsuse plaan kehtestada 2017. aastast raskeveokitele teemaks. Vaata videost!

Riigiautode teist värvi numbrimärkidega tähistamisest on palju räägitud, nüüd kavatseb rahandusministeerium idee lõpuks ellu viia, kuid lisaks riigiautodele saaksid erinumbrid ka ainult ettevõtluseks kasutatavad autod. Tegu oleks osalt, nagu senise valitsuse mõne teisegi plaani puhul, nõukaaega tagasipöördumisega, kui ENSVs kehtis riigiautodele mitte ainult erinev numbrikombinatsioon, vaid tihti kaunistas autoust ka asutuse logo.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip tõdeb, et Euroopa Liidu ühisturu põhimõte on, et iga inimene võib ühenduse sees osta oma tarbeks kaupa kust soovib.

Rahandusministeerium soovib tulevast aastast muuta praegust firmaautode maksusüsteemi nõnda, et ettevõtjate autode numbrimärk oleks tavanumbrist erinevat värvi. Muutuse positiivses tulemis kahtleb aga Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis: “See on pigem raha raiskamine, ma ei usu, et see annab midagi.“