Rubriik: Õhtuleht

Põllumajandusettevõtja ja poliitik Jaanus Marrandi võrdleb sotsiaalmeedia postituses Eestit ja Lätit, et pöörata tähelepanu lõunanaabrite madalale sissetulekule. Ta tuletab meelde, et lätlaste viin on odav, ent palgatase samuti.

Pole mingit põhjust arvata, et Lätis alkoholi järel käia ei tea, et suures koguses napsi võtmine on tervisele kahjulik. Kindlasti teab, kuid rahaline sääst motiveerib teda kärusse laduma rohkem pudeleid, kui ta kodupoest ehk kunagi võtnud oleks. Sarnane lugu on riigiga, mis püüab riigieelarvesse aktsiisitõusudega viimast välja pigistada, olgugi et see mõjub laastavalt meie konkurentsivõimele ja kodanike usule sellesse, et valitsus ajab õiget asja.

Olukord, kus inimesed muudkui arutavad ühiskondlike probleemide üle, on imelikul kombel kätte jõudnud tänapäeva Eestis ilma igasuguse sunni või veenmiseta. Seltskondlikud vestlused, mis algavad süütul positiivsel teemal, lõpevad alkoholiaktsiisi, kütuseaktsiisi, hinnatõusu ja tulumaksusüsteemi kirumisega.

Keskerakond on viimastel päevadel rääkinud peatsest pensionitõusust, mis esimees Jüri Ratase sõnul on vähemalt 60–70 eurot. Aseesimees Jaanus Karilaid kinnitab, et katteallikad pensionitõusu elluviimiseks on olemas, ent plaan ise pole veel päris selge.

Valitsus tõstab taas 1. veebruarist alkoholiaktsiisi. Viimati tõusis aktsiis 1. juulil 2017. Vaata kui palju nüüd tarbija taskust iga veini- või õllepudeli ostul raha juurde võetakse.

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman kinnitas täna peaminister Jüri Ratasele, et Eesti on kiirkorras eemaldatud madala maksumääraga riikide nimekirjast ning kõik Eesti ja Ukraina vahel aasta algul tekkinud arusaamatused maksuküsimustes on lahendatud.

Möödunud nädalal võttis maksu- ja tolliamet Tallinnas baarist kaasa üle 4200 pudeli Eesti maksumärkideta alkoholi, mille päritolu nüüd kontrollib.

Maksukorralduse selgitamiseks pidas Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus vajalikuks pidada infotundi „Kuidas arvutada maksuvaba tulu?”. Koostöös maksuametiga korraldatud tänasele üritusele palju rahvast ei tulnud.

Möödunud aasta detsembris võeti maanteeametis juriidilise isiku arvelt ja vormistati eraisiku arvele enam kui 4000 sõiduautot, mis on tavapärasest ligi neli korda rohkem.

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib Eesti avalikult kasutatavate teede võrgustikul kõikidele üle 3,5-tonnistele veoautodele teekasutustasu.

„Kümnest siin poe juures peatuvast autost on kaheksa Eesti, üks Soome ja üks Läti numbrimärgiga. Bussidesse tõstetakse alkohol vajadusel peale kahveltõstukiga,“ ütleb Valka ühe viinapoe kõrval vorsti ja konserve müüv Eesti talumees.

„Raha mul on, aga nõrk on mu raha. Kaob nagu sütele visatud vaha,“ luuletas Hando Runnel. Tuleval aastal on hulk maksumuudatusi – kas need panevad kopikad veel kiiremini kaduma või on tõesti lootust, et raha hakkab rohkem kätte jääma?

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu rahandusministri esitatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, millega muutub füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) maksustamine uuel aastal senisest lihtsamaks.

„Kui klient soovib jootraha anda kaardiga, siis üle poole sellest rahast läheb maksudeks. Veidi tobe pole ajada kätt mu niigi kõhna rahakoti kallale ajal, mil enamik kasutab maksmisel kaarti?“pahandab nördinud klienditeenindaja.

Anekdoot räägib: põrgus, kus kõik pärast surma oma kateldes keevad, on kuraditel eri rahvaste katelde valvamisega käed tööd täis. Kord üritab üks üle ääre välja ronida, kord teine, kaaslased upitavad veel takkagi. Ainult eestlaste katla juures pole mingit valvet vaja – kohe, kui üks end servale upitab, sikutavad rahvuskaaslased ta kähku tagasi.

Kui inimene kogub andmeid naabri või kolleegi auto liikumise kohta ja esitab need maksuametile, siis kas ta võib olla kindel, et teda ei saa süüdistada ebaseaduslikus jälitustegevuses?

Eile Brüsselis peetud Euroopa Liidu transpordiministrite nõukogu juhatanud majandus- ja taristuminister Kadri Simson palus ministritelt kommentaare, milline on nende nägemus teedevõrgu kasutamise maksustamise raamistiku ning teedemaksu elektroonilise kogumise osas Euroopa Liidus.

Maksukuriteost, mille ma kardetavasti just toime panin. Mu süda on väga raske, sest ma ei tea, kui suur on mu rikkumise määr ja kui palju ma just praegu riigile võlgu jäin. Ausa väikeettevõtjana teavitan juhtumist ise. Sõitsin tööasjus bussiga Võrumaale, et kirjutada lugu perest, kes soovib Lõuna-Eestis arendada väikeettevõtlust. Mõlemad teevad palgatööd, et alustavat ettevõtet elus hoida ja ise elus püsida ajal, kui kogu nende sissetulek kulub ettevõtte käivitamisele. Ettevõtlusega tegelevad nad hobide, kohvikuskäimiste, spordisaalide ja kõigi moodsa linnainimese tavapäraste töökõrvaste tegevuste asemel. Miks, küsite. Mina tahtsin ka küsida, sellepärast sõitsingi.

Võimuliidu otsus kergitada alkoholiaktsiisi senikavandatu asemel vaid poole võrra pole paraku märk erilisest poliitilisest julgusest või ka oma vea tunnistamisest. Selline otsus pole ei liha ega kala, kui ainuke eesmärk on meeldida kõigile korraga. Sisuliselt on tegu otsustamatusega. Kas aktsiis tõuseb? Tõuseb, sest tõusu ju ära ei jäetud. Kas alkoralli Lätti jätkub? Muidugi jätkub, sest aktsiis ju tõuseb, sest hinnavahe käriseb veelgi suuremaks. Kas eelarvesse hakkab otsus tulemusel rohkem raha laekuma? Väheusutav, sest kõik teed viivad ju Lätti.

Baidid Kari Käsperi juhitava Inimõiguse Keskuse loodud värskes pealekaebamisäpis pole õieti veel jõudnud kuivada, kui juba tuli järgmine üleskutse kaaskodanike peale keelt kanda. Nimelt tutvustas maksu- ja tolliameti osakonnajuhataja Evelyn Liivamägi äsjasel konverentsil võimalust, et tuleval aastal saavad inimesed aidata tuvastada juhtumeid, mil tööautodega tehakse erasõite. Milline jultumus, eksole!