Rubriik: Õhtuleht

Kuigi kuumal nädalavahetusel polnud mahti uudiseid lugeda, siis ühe sotsiaalmeedia uudisvoos hulpinud lingi ma ikkagi avasin. Sealt selgus, et riik tellib 83 333 euroga uuringu, selgitamaks välja karmi aktsiisipoliitika ja lokkava Läti piirikaubanduse mõjud Eesti majandusele.

Haigekassa ja töötukassa nimede vahetamise eelnõu koostaja sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ei pea tehtud tööd mõttetuks, kuigi nii avalikkus kui ka valitsusliikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega on plaani hukka mõistnud: kulutada 865 000 eurot kahe riikliku organisatsiooni nimevahetusele on liiga kallis. „Mõlemas asutuses on toimumas olulised sisulised muutused ja nimevahetus on neile loogiline tugi,“ selgitab Mals.

Harjumaal Viikingite külas elav lammas tõi asutusele pahanduse majja. Veterinaar- ja toiduamet nõuab, et viikingiküla taotleks loomaaia tegevusluba või peidaks lamba maja teha, et teda näha ei oleks. “Kui inimesed näevad lammast, siis milleks teda peita,” ei saa puhkekeskuse pealik Steve Hindrekson aru.

Jaaniootenädalal käib Valga-Valka piiril asuvas kaupluses tavalisest suurem sagimine. Sestap on eestlaste lemmikpoe läbilaskevõimet suurendatud. Varasema kahe asemel teenindab kliente kuus kassat ning rahvavoogu suunama on palgatud turvatöötaja.

Kui palju piirikaubandus ja aktsiis käsitööõlle müüki mõjutab? Ma arvan, et vahetult nii palju ei mõjuta. Kaudselt on see probleem, et Soome turist on ära peletatud. Sest see soomlane, kes tuleb siia kaubareisile, siis ta ei võta vaid laevast õlut. Ta käib ka restoranis ja pubis. See on küll tunda andnud, et soomlased on ära peletatud.

Maksu- ja tolliamet saadab teavituskirju inimestele, kelle maksuvabastuse summa on suurem, kui seaduses lubatud.

Kõik teavad, et suure osa alkoholi, kütuse ja sigarettide hinnast moodustab aktsiis, ent teoorias teatud tõde on keeruline ette kujutada.

Hea on tõdeda, et värske Reformierakonna juht Kaja Kallas ei ole ainus, kes Euroopa Liidu toetuste lõppemise pärast mõne aasta ette muretseb. Säästupuhvri kogumise vajaduses jõudis läinud reedel kokkuleppele isegi seni end igal võimalusel heldest küljest näidanud valitsuskoalitsioon. Iseasi, kas riigieelarve strateegia arutelu ajal said suuremaks kaalukeeleks tumedad, kuid kauged tulevikuprognoosid või Euroopa eelarvereeglites sätestatu ning kohalike majandusekspertide juba pikalt kestnud hurjutamine, et sama hooga edasi kulutades riskib valitsus majanduse ülekuumenemisega.

Tänavu 24. veebruaril sõitsid tuhanded eestlased Lätti, protestimaks Eesti maksupoliitika vastu. Ürituse korraldajad andsid Facebookis märku, et Eesti taasiseseisvuspäeval, 20. augustil, plaanitakse ette võtta järgmine aktsioon.

Esmaspäeva pärastlõunal tabas autojuhte paras šokk. Eesti suuremates tanklates tõusis kütuse hind kõrgustesse, mida pole nähtud juba kaua. Lätis eile masinaid tankinud veoautojuhid tõdesid, et kui Eestist kütust veel ostetaksegi, siis selleks, et esimesse lõunanaabri tanklasse välja venitada.

„Minu auto võib olla küll kõige võimsam, aga see pole kaugeltki kõige kallim,“ ütleb ärimees Raivo Hein, kelle firma nimele on registreeritud Eesti võimsaim ametiauto – Dodge Challenger SRT Hellcat. „Kui vaja, siis teen sellega vajalikud sõidud ära, ega siis autot seisma osteta.“

Töö parlamendis toob riigikogulastele kaasa mitmeid erinevaid kulusid, mida hüvitatakse aastas kokku 12 374,88 euro ulatuses. Ühe kuu kohta teeb see 1031,24 eurot. Rahvasaadikute eelmise aasta kuluhüvitiste juures hakkavad silma napsitamised ja tihedad poeskäigud, et valijatele üht-teist pakkuda.

Pole üllatus, et igal aastal suudavad mõned saadikud neile ette nähtud kuluhüvitise viimase sendini ära kulutada, sattudes sellega ka lehelugude kangelasteks. Tõelise poliitiku silmis võib igasugune kajastus olla positiivne reklaam – peaasi, et neist räägitakse. Samavõrra võivad peenikest naeru pidada saadikud, kes teadlikult jätavad mõnikümmend eurot reservi, pääsedes sellega viimse sendini kulutajaks tembeldamisest.

Kange alkoholi tootjad ja maaletoojad pole nõus täna avaldatud Kantar Emori piiriüleste alkoholiostude seireuuringu tulemustega, sest nende andmed kõnelevad teist keelt ja piirikaubandus on hoopis 25% võrra kasvanud ning kindlasti mitte vähenenud.

Ajal, mil Eestis on järgemööda kadumas teatud riiklike ametikohtadega kaasnenud erikohtlemine, makstakse riigieelarvest endiselt kinni ekspresidentide ja nende pereliikmete kulusid. Riik on eripensionitest loobunud peamiselt seetõttu, et algselt väikesearvulise erandina kavandatud süsteem kasvas aastate jooksul jõudsalt ning oleks tulevikus osutunud riigile üle jõu käivaks.

„Ma läksin kohe nii närvi, et ei tea kohe,“ meenutab erutunud Väimela memm oma reaktsiooni, kui sai teada, et kahe kuu eest korraga välja makstava pensioni eest võetakse kordades suuremat tulumaksu.

Möödunud nädalavahetusel sattusin Pärnusse. Ja kuna ma seal juba olin, siis mõtlesin külastada turismiatraktsiooni Läti piiril, et mõista, miks viimaste uuringute järgi käib juba iga kolmas Eesti elanik sealt alkoholi ostmas.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski väide, et tal on alkoholiteemast kopp ees, vastab kindlasti tõele, kuid selles väites peitub palju ohte, millega peaks nii Ossinovski, valitsus kui ka isegi opositsioon arvestama.

Tänane alkoholiaktsiisi tõus Lätis piirikaubandust ei vähenda, usuvad kauplejad. Peaminister Jüri Ratas on valmis tulevikku plaanitud alkoholi aktsiisitõusud ära jätma, millega koalitsioonipartnerid on nõus.

Läti järgnevate aastate kõige suurem aktsiisitõus toimub märtsi esimesel päeval.