Rubriik: ERR

Kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul võimaldab tugev majanduskasv loobuda suurematest kärbetest, siis opositsiooni hinnangul tuleks kevadel välja kuulutatud kärpeplaanid täielikult maha matta.

Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti. Valitsussektori struktuurne defitsiit, mis on aluseks tuleva aasta eelarvele, jääb tänavu 4,4 protsendile SKP-st ja tuleval aastal väheneb see prognoosi järgi 2,3 protsendini.

Kui tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek on pealtnäha niivõrd tõhus ja õilis reform, siis milles on probleem? Lühike vastus: probleemi põhjustasid läbimõtlematus ja liigne kiirustamine, kirjutab Helen Veski-Baraševa.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul näitab inflatsiooni kiirenemine, seda peamiselt kütuse hinnatõusu arvelt, et valitsus peab riigieelarve arutelude käigus üle hindama tulevasse kevadesse planeeritud diislikütuse, elektri ja gaasi aktsiisitõusu. Valitsus alustab 2022. aasta eelarve aruteludega sel nädalal.

Endine rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond) leiab, et riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel ei tohiks suurendada, kuna saadikud võivad teadmatusest ja populistlike eesmärkide nimel eelarvet kahjustada.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Eestit külastanud USA kaubandusminister Gina Raimondo ütles, et USA loodab Eestiga jõuda ettevõtete tulu maksustamise osas kompromisslahenduseni.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine mitmekordne rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) peab riigikontrolli aruandega vallandunud kriitikat riigieelarve ülesehituse suhtes ülepaisutatuks ning arvustab kaaspoliitikuid, kes tema hinnangul liiga vähe eelarve vastu huvi tunnevad.

Siseministeeriumi analüüs tõi esile pea kõigi riigiasutuste ühise mure – avalikkuse eest hoitakse peidus sadu tuhandeid või isegi miljoneid dokumente, mis peaksid juba ammu avalikud olema.

Kuivõrd riik peatas 14 kuuks teise pensionisamba maksed, tasutakse nüüd teisest pensionisambast lahkunutele tagantjärele peatatud summa. Raha jõuab inimeste pangakontodele septembri lõpus.

Kõige suurem teisest sambast lahkujale väljamakstud summa oli üle 440 000 euro ja väikseim alla ühe euro.

Pensionikeskus kandis neljapäeval, kui algas teisest pensionisambast lahkuda soovijatele raha väljamaksmine, sisuliselt kogu summa ühe päevaga üle.

Riigikontrolör Janar Holm ütles ETV saates “Esimene stuudio”, et eeldused rahandusministeeriumi vigadele ja ebakvaliteetsele tööle riigieelarve tegemisel peituvad tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmises. Selle tulemusena on tema sõnul Eestis loodud eelarve, mis on keeruline, arusaamatu ja kohati kasutu.

Ehkki meie majandusel läheb isegi ootamatult hästi, ei pruugi see tähendada, et järgmise aasta eelarvet kokku pannes saavad poliitikud priisata. Struktuurset tasakaalu sihtides võib kiire majanduskasv sundida hoopis vähem kulutama.

Pensioni teisest sambast lahkujate väljamaksed algavad 2. septembril ja toimuvad juhuslikus järjekorras.

Politseis ei saa korraga teha palgatõusu ja koosseisu suurendamist, ütles valitsuse juhtpartei Reformierakonna parlamendifraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi ETV hommikusaates “Terevisioon”.

Kevadel heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia kohaselt peaks tuleva aasta riigieelarvest kärpima 60 miljonit eurot. Oodatust paremad maksulaekumised on tõstnud lootuse, et kärped siiski eelarvesse sisse ei jõua, rahandusministeeriumi teatel sõltub kõik septembris avaldatavast majandusprognoosist.

Eesti on üks väheseid riike, kes ei toeta ülemaailmset tulumaksu miinimummäära kehtestamist. Peaminister Kaja Kallas plaanib kõnelustes Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide esindajatega leida kompromissi.

Tänavu tasuti poole aastaga maksuametile 3,95 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 778,8 miljonit eurot. Poolaasta maksulaekumine on aastatagusega võrreldes 13,8 protsenti kõrgem.

Tööstusettevõtete toodangu maht tõusis juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11 protsenti, mis näitab, et Eesti majandus on kriisiga edukalt hakkama saanud. Majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul jäi Eesti majanduskriis võrreldes hulga teiste riikidega lühikeseks.