Rubriik: ERR

Õiguskantsler on seisukohal, et kui loomisel olev võimuliit tõepoolest sooviks sotsiaalmaksu määra langetamise tulevast aastast ära jätta, peaks ta esitama erakordselt kaalukad põhjendused, sest vastasel korral piiratakse ettevõtjate õiguspärast ootust.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euro peale pööraselt kulukas, kuid mitte ilmvõimatu. “Aga see tagaks selle, et miinimumpalga teenija saaks oma palga kätte ja oleks rohkem motiveeritud töötama. See oleks talle üle 60 euro võrra suurem netosissetulek. See oleks pööraselt kulukas, aga mitte ilmvõimatu,” ütles Simson usutluses Eesti Päevalehele.

Keskerakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid on koalitsioonikõnelustel majandusküsimustes jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, kuid detaile enne ei avalikustata, kui peatükk lõplikult suletakse.

Eesti ühe tuntuma eksportööri, ettevõtte Krimelte juht Jaan Puusaag ütles, et uus loodav võimuliit ei tohiks kehtestada ettevõtele tulumaksu, sest tegelikult maksavad juba täna tööandjad põhimõtteliselt 14-protsendilist tulumaksu.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (RE) saatis õiguskantsler Ülle Madisele kirja, et saada õiguslik hinnang võimaliku loodava vasakvalitsuse soovile tõsta sotsiaalmaksu võrreldes juba vastu võetud seadusega.

Majandusministeeriumis esmaspäeval toimuval bürokraatia vähendamise rakkerühma kohtumisel on tähtsaim punkt maksuameti direktori Marek Helmi ettekanne projektide “Maksuamet 2020” ja “Aruandlus 3.0” edenemisest, sest neid võib pidada nii-öelda lipuprojektideks, millele töörühm paneb suurimaid lootusi, ütles töörühma juht Margus Sarapuu.

Vabaerakonna tõstatatud nn tööjõumaksu lae eelnõud kommenteerinud valitsusliidu esindajad olid justkui kehvasti ülessoojendatud vana supp, mille maitse on kõiki sööjaid ära tüüdanud. Ka avalikkus ei oska hästi ühe või teise poole argumente hinnata, sest korralik debatt on puudu, kirjutab majandusajakirjanik Aivar Hundimägi arvamusloos.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis leiab, et rahandusministeeriumi ettepanek luua väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskonto on eelkõige suunatud eliidile ja ettevõtlikkuse kasvu ei too, maksuameti endise juhi ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul mõjutaks see samuti vaid väga väikest osa ettevõtjaist.

Rahvusringhäälingu 22.09 majandusuudistes kirjutatakse sellest, et Valitsuskabinet saavutas kabinetiistungil kokkuleppe järgmise aasta riigieelarves, mille suuruseks kujunes 9,5 miljardit eurot ehk kuus protsenti tänavusest suurem. Kavandatud aktsiisitõusud on jätkuvalt jõus, inimeste maksukoormus alaneb keskmiselt 0,2%.

Madis Hindre kirjutab ERR uudistes, et riigi ambitsioonikas plaan minna uueks aastaks üle masinloetavatele e-arvetele, seisab peamiselt asutuste teadmatuse taga. Tänaseks suudavad e-arveid vastu võtta kõigest pooled avaliku sektori asutustest.

Eesti Rahvusringhäälingu 18.09 uudistes on juttu sellest, et ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et pensioniea küsimusest tähtsam on see, et Eesti inimestelt korjatakse aastas üle 200 miljoni kokku, kuid see raha investeeritakse Eestist välja.

Keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti plaan hakata üle 15 aasta hindama maade väärtust, võib kaasa tuua ka hüppelise maamaksu tõusu neile, kelle kodualuse maa pindala on suurem kui maksuvaba 1500 ruutmeetrit. Eesti omanike keskliit näeb selle valguses vajadust muuta ka maamaksuseadust.

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele 2,4% tasemele. Kui valitsus ettepanekuga nõustub, tähendab see, et töötajad tasuks ka edaspidi 1,6% ja tööandjad 0,8% palgast.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski pole rahul, et Eesti ettevõte müüb Lätis piiri lähedal eestlastele odavat alkoholi, ja pöördus selles küsimuses rahandusminister Sven Sesteri poole.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on tabanud peale veebruarikuist aktsiisitõusu kaks eraisikut, kes on Lätist Eestisse kaasa toonud lubatust rohkem alkoholi.

Eestis kogub üha enam populaarsust nn kodumajutusteenus, mida vahendavad näiteks Airbnb või Booking.com, kuid hotellid leiavad, et konkurentsiolukord pole aus, sest korterite väljaüürijatelt ei suudeta koguda maksuraha. Reformierakondlasest riigikogu liikme Kalle Pallingu sõnul käivitub ilmselt järgmise aasta algusest sarnane süsteem, mis praegu on kasutusel Uberi puhul – see tähendab, et maksuamet saab maksuinfo Airbnb-lt kätte automaatselt.

Eesti Kaubandus-tööstuskoda toetab rahandusministeeriumi plaani siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega, sest see hoiaks koja hinnangul kokku ettevõtete halduskoormust. Kaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut hakata firmaautosid maksustama nende võimsuse järgi ning kaotada kohustus pidada sõidupäevikuid, teatas koda sotsiaalmeedia vahendusel.

Alkoholitootjate ja -müüjate kinnitusel ostetakse pärast veebruaris kerkinud alkoholiaktsiisi 15 kuni 20 protsenti Eestis tarbitavast alkoholist Lätist, kus on piiri läheduses avatud spetsiaalsed kangema kraami poed. Tootjate väitel tähendab see, et riigil jääb aktsiisist loodetud tulu saamata. Rahandusministeeriumi kinnitusel on piirikaubanduse osakaal aga ületähtsustatud ja aktsiis laekub normaalselt.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ei toeta segakasutuses olevate autode sõidupäevikute kaotamise ideed. Veelgi enam, ta peab seda ebaseaduslikuks.

Eesti pandimärgiga alkohoolseid jooke võib järgmisest aastast müüa ainult Eestis, sest suurenenud on vägijookide sissevedu, mis toob taaraautomaatidesse miljoneid pandipakendeid, mille pealt ei ole ostmise hetkel tagatisraha makstud. Probleemi juured peituvad alkoholitootjate sõnul alkoholiaktsiisi kõrges tasemes, sest madalama aktsiisiga riikidest saab pudeli odavamalt kätte, vahendas “Aktuaalne kaamera”.