Rubriik: ERR

Kuigi enam kui pool miljonit inimest ei pea jaanuarist jõustuva tulumaksureformi pärast pead murdma, jätab uus süsteem väikese mänguruumi neile, kes soovivad maksutulu arvestamisel optimeerida.

“Reporteritund” käsitles uuest aastast muutuvat tulumaksuvaba miinimumi arvestust. Kes võidavad ja kes kaotavad? Kes peavad tööandjale teada andma, kui suur võiks olla ühes kuus maksustatav tulumaksuosa? Küsimustele püüavad saates vastata maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Tatjana Klettenberg ning Attela advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Madis Uusorg. Omapoolse kommentaari annab Lasse Lehis. Saatejuht on Mirko Ojakivi.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Heimar Lengi hinnangul peaks riik hakkama maapoode doteerima või tuleks alkoholiaktsiisi tõstmine asendada üksikisiku tulumaksu suurendamisega.

Uuest aastast alates saab igaüks liiklusregistri avalikust andmebaasist kontrollida, millised autod on ette nähtud ainult töösõitudeks, ning maksuametile vihje anda, kui naaber vabal ajal tööautoga ringi liigub. Maksuameti kinnitusel ei reageeri nad aga igale vihjele ning tegu pole üleskutsega pealekaebamisele.

USA kongressi esindajatekoda andis neljapäeval heakskiidu president Donald Trumpi maksureformile. Osa vabariiklastest rahvaesindajaid on reformi vastu, kuid sellest hoolimata kogus eelnõu esindajatekojas 227 toetus- ja 205 vastuhäält.

Hea süsteem on see, mis toimib märkamatult ning mille keerukusest saad aimu alles siis, kui see katki läheb. Kell, tuludeklaratsioon, ID-kaart – mehhanismid, millest oleme harjunud eeldama funktsioneerimist ilma meie sekkumiseta. Kuni viimase ajani.

Alkoholi aktsiisitõusu ärajätmine paneks riigieealarve tasakaalu halvenemise suunas liikuma ja seda riigikogus oleva eelarve puhul enam teha ei saa, isegi mitte rahandusminister, ütles majandusminister Kadri Simson (KE).

Uuel aastal on sadadel tuhandetel töötajatel võimalus valida, kas lasta tööandjal maksuvaba tulu palgaga koos arvestada, teha seda mingis konkreetses summas või mitte lasta arvestada. Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis ütles ERR-ile, et küsimus on, kui enesekriitiliselt keegi oma finantsdistsipliini oskab hinnata.

Endine reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Eestis on alkoholi tarbimine aasta-aastalt vähenenud ning alkoholiaktsiisi poleks üldse tõsta vaja.

Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ütles, et jälgib alkoholiaktsiisi laekumisi ja kaalub ka võimalust teha ettepanek jätta veebruari algusesse kavandatud aktsiisitõus ära. Ka Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et mõistlik piir on alkoholiaktsiisi puhul juba ületatud.

Paradiisi paberite andmeleket kommenteerivad maksujurist Madis Uusorg ja Postimehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg.

Rahandusministeerium teatas vastuses riigikogu rahanduskomisjonile, et diislikütuse aktsiisi tõus pole Eesti transpordisektorile halvasti mõjunud, kuigi kütust on vedajad tankinud välismaal umbes 100 miljoni euro eest.

Õlleaktiisi tõusust võidavad selgelt väiketootajad, kelle jaoks aktsiis tõusis tavamääraga võrreldes oluliselt vähem, kinnitas rahandusministeerium. Väikepruulikojad müügi suurenemist veel ei tähelda.

Rahandusministeeriumi hinnagul pole riigikogul vajalik president Kersti Kaljulaidi poolt suvel välja kuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seadust muuta.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ulatuslikult reformida Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi, et teha see kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. Komisjoni teatel kaotavad liikmesriigid aastas kokku üle 150 miljardi euro tulenevalt käibemaksust. Sellest ligi 50 miljardit, ehk 100 eurot kodaniku kohta, kaotatakse piiriülese käibemaksupettuse tõttu. Plaanitud reformiga tahetakse seda summat vähendada 80 protsendi võrra.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble toonitas pärast Tallinnas toimunud ECOFIN-i kohtumist, et üks raskemaid probleeme ühtse EL-i maksustamissüsteemi rakendamisel ongi digitaalse majanduse maksustamine, eriti siis, kui kasum ei ole enam rahas vaid andmetes.

Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad digimajanduse maksustamises jõuda ühtsetele seisukohtadele detsembris. Nii otsustati reedel ja laupäeval Tallinnas toimuval EL-i majandus- ja rahandusministrite nõukogu ehk ECOFIN-i mitteametlikul kohtumisel.

Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku järgmise aasta eelarves, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot. 2018. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis valitsuse istungile esitada 27. septembril. Suhkrumaksu järgmise aasta eelarvesse ei tule.

Maksuamet on teinud Helsingi linnakohtule ettepaneku kuulutada välja riietepoodide kett Seppälä pankrott, kirjutas Soome väljanne Taloussanomat.

Välismaalaste Eesti ametlikus kaubandusvõrgus sooritatavad ostud on meile ainult kasulikud ning nende vastu võitlemiseks ei tohiks riigil olla küll mingit põhjust, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.