Üle 15 aasta tagasi alanud riigieelarve muutmine tegevuspõhiseks pidi tegema riigi kõige tähtsama dokumendi informatiivsemaks, lihtsamini loetavaks ja siduma kulud suurte riiklike eesmärkidega. Endine peaminister Taavi Rõivas leiab, et heas usus tehtud muudatus osutus täiesti ebavajalikuks eksperimendiks ning et sellest tuleks loobuda.

Eelmisel kümnendil läks Eesti järk-järgult üle kulupõhiselt riigieelarvelt tegevuspõhisele ning 2020. aasta eelarve oli esimene, mis oli koostatud algusest lõpuni tegevuspõhisel põhimõttel. Muutuse eesmärk oli mõistlik: et oleks selge ülevaade, kuidas rahastatakse ja täidetakse erinevaid riiklikke eesmärke ning millised on tulemused. Lühidalt: riigieelarve kulud seoti riigi strateegiliste eesmärkidega.