Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Riigikohus selgitas rahandusministeeriumile maksuvõla sissenõudmise aluseid

Riigikohus selgitas rahandusministeeriumile maksuvõla sissenõudmise aluseid

Rubriik: EML

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma lahendis rahandusministeeriumile, millises menetluses toimub maksunõude esitamine.

Varasema kohtuotsusega mõisteti isiku kasuks välja talle alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Kui ministeerium kohtuotsuse täitis, pidas ta ühtlasi väljamakstavalt hüvitiselt tulumaksu kinni. Isik aga leidis, et hüvitist ei maksustata ning pöördus kohtuotsusega kohtutäituri poole ning täitur täitis kohtuotsuse ka selles osas, mis tulumaksuna oli isikule üle kandmata jäetud. Rahandusministeerium pöördus selle peale aga hagiga kohtusse tuginedes võlaõigusseaduse §-le 1043 („õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine“). Riigikohus asus seisukohale, et iseenesest on õige hageja seisukoht, et tulumaksu kinnipidamine on hagejale seadusega pandud kohustus. Samas ei saa aga riik olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses. Kolleegium selgitab, et maksukorralduse seadus (MKS), mitte aga võlaõigusseadus, sätestab maksuhalduri õigused, kohustused, vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. Maksuhalduri ülesandeks on MKS § 10 lg 2 p 3 alusel nõuda sisse maksuvõlad. Tasumisele kuuluva maksusumma sissenõudmiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse (MKS § 95). Vt otsust siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-25-06