10. aprillil 2007.a andis Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumääruse nr 3-2-1-37-07 asjas, mis puudutab riigilõivu suurust kinnistusraamatu kande tegemisel. Vaidlus kinnistusregistriga sai alguse sellest, et ostja tasus kande tegemise eest riigilõivu ilma käibemaksuta kinnisasja ostuhinnalt. Kohaliku kinnistusosakonna kohtunikuabi aga kohustas ostjat tasuma kande tegemise eest riigilõivu kinnisasja ostuhinnalt koos käibemaksuga.

Kohtunikuabi põhjendas oma seisukohta viitega riigilõivuseadusele (RLS) - RLS ei näe ette, et kinnistamisel tuleks tehinguväärtuseks lugeda käibemaksuta ostuhind.

Ostja tasus juurdenõutud riigilõivu ning esitas kohtunikuabi kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kandemäärus tühistada. Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja asi edastati Viru Ringkonnakohtule, kes samuti jättis kaebuse rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium aga asus asja läbi vaadates teistsugusele seisukohale. Kolleegiumi arvates ei sätesta RLS selgelt, kas tehinguväärtuse arvutamisel tuleb lähtuda summast koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta.

Seetõttu märkis kolleegium, et "riigilõivuseadust, mis paneb isikutele teatud lõivustatavate toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole õige järeldada, et isikutel on kohustus omaniku kande eest tasuda riigilõivu lähtuvalt koos käibemaksuga näidatud summast". Riigikohus nõustus ostja väitega, et kui seadusandja soov oleks riigilõivustada käibemaksuga tehinguväärtus, tulnuks selline kohustus seaduses selgelt sätestada. Antud Riigikohtu lahend võib puudutada paljusid maksumaksjaid, kes leiavad eeltoodu valguses, et nad on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem.

Seadus võimaldab enammakstud lõivu riigilt tagasi küsida. Tagastusnõude esitamiseks on aega kaks aastat selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Loe täpsemalt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-37-07 Äripäeva artikkel samal teemal: http://www.aripaev.ee/3564/rubr_artiklid_356410.html