Delfi kirjutab, et kuigi ajakirjanduses puhkenud tormi mõjul jätsid riigikogulased kuluhüvitiste tšekid kaotamata, seadustasid nad enda jaoks ikkagi palgalisa: kuivõrd neil nüüd ametlikku puhkust enam ei ole, saavad nad kuluhüvitist kogu aasta jooksul, mitte 11 kuud nagu varem.

On aga põhjust põhjalikult uurida, kuidas on ikkagi võimalik, et töö- ja puhkeaja seadus ning töölepingu seadus rahvaesindajate suhtes ei kehti. Terve mõistus ütleb, et seadused peaksid kõigi inimeste suhtes kehtima ühtmoodi ning kuulumine riigikogusse ei peaks mitte kedagi väljapoole seadusi asetama. Tegelikult on siililegi selge, et riigikogulasel võib tööga seotud kulutusi ette tulla ka puhkuse ajal. On elementaarne, et riigikogulane ja riigikogulaseks ka puhates — sellest eeldusest lähtuvad ka paljude teiste ametite esindajad.

Mitte kõik ei saa puhkuse ajaks juhet seinast välja tõmmata. Ent puhkuse ümbernimetamine mittepuhkuseks jätab siiski veidra mulje. Õiguskantsler on mitu aastat pidanud tulemusteta võitlust selle nimel, et riigikogulased ei kuuluks enam äriühingute nõukogudesse, sest see on põhiseadusega vastuolus. See on üks näide selle kohta, et põhiseadus kehtib küll meie kõigi jaoks, aga mitte riigikogulastele.

Loe täpsemalt: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16177152 Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema ajakirjanduses“ Loe ka: „Riigikogu kuluhüvitiste teema kajastus raadios ja teles“ Loe EML pressiteadet: „Kavandatav Riigikogu liikmete uus kuluhüvitiste kord tuleb laiendada kõikidele maksumaksjatele“ Vaata EML pöördumist Riigikogu poole