iconJuurdepääsetavus
Tartus ja Tallinnas - Uued maksud tulekul: maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri

Riigikogu võttis vastu ehitusplatside jälgimist puudutavad muudatused

Riigikogu võttis vastu ehitusplatside jälgimist puudutavad muudatused

Kopeeri viide

Riigikogu võttis 23.03.2022. a vastu seaduseelnõu 506 SE, millega „nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.“[1]

Eelnõu algatati Riigikogus 10.01.2022. a, kuid 24.02.2022. a algas Ukrainas sõda, mis jättis oma pitseri ka eelnõu menetluse ajale ja ruumile.

Kui algselt plaaniti ehitussektoris teatud mahuga ehitusel ehitajad lihtsalt kiibistada ning skännerite abiga nende liikumist ehitusplatsil jälgida, kanda andmed online töötamise registri süsteemi, siis sõda Ukrainas muutis vastavat meedet.

Tööandjad saatsid Riigikogule märgukirju, millest nähtus, et odav tööjõud ei püsi platsil ning pelk kiibistamine annab küll riigile soovitud info kätte, kuid tööandjate huvid jäävad kaitseta.

Riigikogule tehti enne seaduseelnõu kolmandat lugemist ettepanek võõrtööjõu osas rangemate meetmete kehtestamiseks. Riigikogu võttis ettepanekud teadmiseks ning tööandjate soovidele vastu tulles muutiski kavandatud regulatsiooni karmimaks.

Kui kohalikud töötajad saavad edaspidi siiski kiibi naha alla (kaela piirkonda), siis võõrtööjõu puhul rakendatakse lisaks kiibistamisele ka ketistamist. Inspiratsiooni saadi vanadest filmikaadritest, milles tutvustati eelmise riigikorra aegseid laagreid.

Edaspidi vastutab tööandja, et võõrtööline oleks jala külge kinnitatava raskusketiga ehitusplatsiga enam seotud. Juhtub aga töötaja tööandja otsest korraldust eirama, on tööandjal õigus pahkluu ümber olevalt rõngalt pehmendus eemaldada, kuid mitte rohkem kui 48 tunniks korraga. Selline meede tagab lisaks töötaja platsil pidamisele ka töötaja töötasust efektiivsema tulumaksu kinnipidamise ning on seega avalikest huvidest kantud meede.

Pilootprojektina katsetatakse meetmeid president Rüütli majaehitusel, mille edenemine on võõrtööjõuga esinenud probleemide tõttu toppama jäänud. Kui meede töötab, siis võib Riigikogu sama küsimuse juurde tagasi pöörduda ja laiendada meedet ka kohalikele ehitustöölistele.

MaksuMaksja õigustoimetus.


[1] Riigikogu XIV koosseisu seaduseelnõu 506 SE tutvustus Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.