Sulev Vedler kirjutab eesti Ekspressis, et järgmise aasta riigieelarve sai lõpuks valmis, kuid juba ootavad ees probleemid 2010. aasta omaga.

Tuleva aasta riigieelarve koostamise ümber valitsenud pingeid näitab hästi vahejuhtum augustist, kui rahandusministeeriumis valmis Andres Sääliku ja talle alluvate majandusanalüütikute käe all igasuvine majandusprognoos. Sääliku osakond tegutses ettevaatlikult. Valmistas ette mitu arengustsenaariumi ja korraldas Ülemiste Citys ajurünnaku teemal, missugune neist võiks osutuda kõige tõelähedasemaks.

Nõupidamisele kutsuti ka nutikaid külalisi väljastpoolt. Näiteks Eesti Pangast käis asepresident Märten Ross, Hansapangast makroanalüütik Maris Lauri, SEBst Hardo Pajula. Nõupidamise tagajärjel lükati kõrvale nn positiivne stsenaarium, et Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvab tuleval aastal 3,1 protsendi võrra. Selle asemel läks põhiversioonina käiku 2,6 protsendi suurune majanduskasv.

Selline valik tähendas, et riigi tulud jäävad oodatust väiksemaks ning poliitikud peavad kärpima rohkem kulusid ja tegema ebapopulaarseid otsuseid. Pärast seda hakkasid poliitikud n-ö puusalt ­tulistama ideid, kuidas suurendada riigi tulusid ja kärpida kulusid. Näiteks sotsid pakkusid välja, et riik saaks 570 miljonit krooni uute autode registreerimislõivu, mis sõltuks masinate võimusest ja CO2-heitmete tasemest. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et võimsate džiipide hinnale võiks seetõttu lisanduda isegi 100 000 krooni.

Eeskätt oleks lisamaks kimbutanud rikkaid, kes ostavad väga kalleid autosid. Eesti tänavapildile oleks lõiv mõjunud ilmselt positiivselt, sest võrreldes arenenud lääneriikidega liigub meie uulitsatel ebanormaalselt palju luksussõidukeid. Reformierakond pakkus vastukaaluks välja kütuseaktsiisi tõstmise veidi üle ühe protsendi. Ansip toetas seda, kusjuures üks väiteid oli, et aktsiisi tõstmine seisab kõikides Euroopa riikides ees nagunii.

"Kindlasti ei lepi valitsused sellega, et aktsiisi osatähtsus kütuse müügi lõpphinnas järjest väheneb," märkis ta. Ideed toetas ka majandusminister Juhan Parts, sest kütuseaktsiisi kulutatakse teede remondiks ja rajamiseks, mis on majandusministri rida. Samas oleks kütuseaktsiis suurendanud inflatsiooni, seega mõjutanud kogu rahvast. Kolmas idee oli kehtestada iga-aastane automaks, mida rakendas aastaid tagasi Tallinna linn.

Kuid pealinlased kippusid maksust pääsemiseks autosid mujale registreerima. Lõpuks ei läinud neist kolmest ideest läbi ükski. Loe täpsemalt: http://www.ekspress.ee/2008/09/25/ari/4544