Eesti tahaks justkui liikuda majandusmudeliga Põhjamaade suunas, aga makse maksame angloameerika mudeli järgi, leiab kolumnist Raul Eamets.

Täna kirjutan Eesti pikast plaanist, ajendiks peaministri kõne riigikogus. Kui lugeda ettekannet majandusteadlase pilguga, jääb sealt kumama idee, et igaüks on oma õnne sepp. Ei mingit juttu sellest, kuidas vähendada ebavõrdsust või toetada neid, kes raskustes on. Valitsuse tänased sammud viitavadki pigem sellele, et madalama sissetulekuga inimeste toimetulek ja heaolu ei ole nende prioriteet. Kõige drastilisemad näited on nn maksuküüru kaotamine ja käibemaksu tõstmine. Lisaks tuleb mainida ka suurperede toetuste vähendamist. Tõsi, need toetused on absoluutarvudes tõusnud. Kuid kui algselt kavandati toetuste märkimisväärselt suuremat kasvu ja aasta alguses neid toetusi ka suurendati, siis hiljem otsustati kogu protsess tagasi pöörata.