Kindlasti ei ole õige väide, et hinnad tõusevad meist sõltumatult ja me ei saa mitte midagi teha. Kindlasti saame. Me ei saa tõepoolest mõjutada maailmaturu toiduainete hindu või nafta hinda, aga mingid võimalused on meil kindlasti olemas, kirjutab Raul Eamets.

Elame inflatsioonilisel ajastul. Selle aasta hinnatõusu prognoosid on vahemikus 5–6 protsenti, mis on kahtlemata üks kõrgemaid hinnatõuse Euroopas. Märtsis oli Eesti hinnatõus aastases võrdluses 4,3 protsenti, sama kõrge oli hinnatõus Horvaatias. Meist kiiremini kasvasid hinnad Rumeenias (5,1 protsenti), Ungaris (4,8 protsenti) ning Poolas (4,4 protsenti). Euroalal oli keskmine hinnatõus 2,5 protsenti, mis on natuke kõrgem kui Euroopa Keskpanga seatud sihttase.

Kõige enam mõjutasid Euroopa inflatsiooni teenuste hindade tõus, mis andis kogu hinnatõusust 46 protsenti, toiduhindade kallinemine mõjutas 19 protsenti, energiahindade kallinemine 9,4 protsenti kõik muu 25,6 protsenti.

Eks sarnased tegurid mõjutavad ka Eesti hinnatõusu. Tõsi, toidu- ning energiahindade osatähtsus on natuke suurem, sest meie keskmine tarbija kulutab energiale ning toidule natuke rohkem kui euroala keskmine tarbija. Väikese avatud majandusena sõltume suhteliselt palju sellest, millise hinnaga me saame maailmaturult kaupu osta, paraku sõltume päris suures osas ka sisse ostetavast elektrist ning gaasist.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609680413/raul-eamets-kuidas-eestis-inflatsiooni-taltsutada