Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga rahanduspoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda, kirjutab Raoul Lättemäe.

Eesti ajalooline ja taasiseseisvumisajale iseloomulik lihtsustatud arusaam fiskaalpoliitikast erineb üsna palju sellest, mida mõistetakse korras riigirahanduse all mujal maailmas. Kõigest paarkümmend aastat tagasi kavandati Eestis keskvalitsuse eelarvet absoluutses tasakaalus, eitades seega sisuliselt fiskaalpoliitika rolli majandustsüklite tasandamisel.