Tallinna linnavolikogu esimees, keskerakondlane Toomas Vitsut kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et peaministri ja rahandusministri seisukohad riigieelarve puudujäägi põhjuste osas ei tohiks jätta omavalitsusi ükskõikseks, sest neid püütakse eriti küüniliste võtetega keskvalitsuse asemel vastutajaks teha. Vaatamata headele aegadele riigi majanduses, on vahendite ebaõiglase jaotamisega keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel hoitud viimaseid ikkagi näljapajukil. Omavalitsustel on tulnud kõik need aastad elada peost suhu.

Ühinedes ELi kohalike omavalitsuste hartaga, võttis Eesti valitsus kohustuse tagada omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vajalikud ja piisavad vahendid. Praegune linnade ja valdade rahastamise süsteem Eestis ei arvesta aga omavalitsustele pandud ülesandeid, nende tulude ja kulude struktuuri, finantspositsiooni ega investeerimisvõimet.

Ebapiisavatele vahenditele vaatamata püüavad linna- ja vallavõimud neile pandud ülesannete täitmisega siiski toime tulla, kasutades selleks neid nappe võimalusi, mis neile jäetud on - laenamist ja koostööd erasektoriga. Niisugust olukorda ei saa küll kuidagi normaalseks ja jätkusuutlikuks pidada, sest praeguste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks puudub nii stabiilne kui ka piisav finantsressurss. Tallinna linna tuludest moodustavad kõige kaalukama osa, 80%, üksikisiku tulumaksust ja otseselt keskvalitsuse otsustest sõltuvad eraldised. Enam-vähem samad proportsioonid kehtivad kõikide omavalitsuste suhtes.

Ka üksikisiku tulumaksust laekuv osa - praegu kõigest 11,9% - sõltub teatavasti riigivõimust. Reitinguagentuur Moody's tõi oma raportis 2007. aastal Tallinna finantssuutlikkust hinnates ühe puudusena välja, et linna tulude poolel puudub paindlikkus. See tähendab, et omavalitsusel puudub võimalus suurendada oluliselt oma tulu uute maksude kehtestamise või olemasolevate tõstmise kaudu.

Kohalike maksude osakaal omavalitsuste eelarvetes on kõigest 1%, Tallinnas pisut kõrgem. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3937/arv_kolumn_uus_393701.html