Praeguste eelarveprobleemide paremaks mõistmiseks tuleb meenutada, et selle taga on mitmed tegurid: pandeemia, sõda, kuid ka Euroopa Liidu ja kodumaiste eelarvereeglite vabastusklausel aastatel 2020‒2023. Kõigi nende tegurite koosmõjul oleme jõudnud olukorda, kus riigieelarve korda tegemine nõuab muutusi nii kulude kui ka tulude poolel, kirjutab Peter Lõhmus.

Eelarvenõukogu (EAN) on tunnustanud aasta tagasi tööle asunud valitsuse eesmärki riigirahandust korrastada. Osa valitsuse plaanist viidi ellu juba 2023. aasta suvel. Oluline osa sellest plaanist, mida tutvustati 2023. aasta sügisel riigi eelarvestrateegias, on aga veel teoks tegemata. Sellest aga sõltub, milliseks kujuneb Eesti riigirahanduse edasine väljavaade.

Oma aprillikuu esitluses valitsusele tegi EAN muuhulgas ettepaneku kaaluda negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist 2024. aastal. Kuna 2023. aasta eelarve puudujääk oli suurem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) ja valitsuse kevadprognoosi järgi ületab puudujääk kolme protsendi läve ka tänavu, siis ohustab Eestit juba sel aastal Euroopa Liidu (EL) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.