Indrek Holst, SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees, kirjutab Postimehes, et valitsuse plaan kahekordistada riiklikku pensioni nelja aastaga sööb ära aastatega pensionikassasse kogutud varu, näidates ilmekalt, kui kulukas on riigile pensionisüsteemi ülalpidamine.

Kolmel sambal püsivat pensionisüsteemi luues mõistis riik demograafilist reaalsust – naftat mitte omava väikeriigi võimetust maksta tulevikus kolmandikule elanikkonnast keskmise palgaga ligilähedast pensioni. Tänavu SEB Eesti Ühispanga tellimusel korraldatud uuring näitas, et noored ei ole valmis pensionile väga tõsiselt mõtlema, sest «riik ja pangad mõtlevad nende eest». Isegi praegustele 45-aastastele tundub pensionipõlv kaugel olevat ja elu tahab elamist just nüüd. Tagajärjeks on see, et enamik eestlastest on täitnud oma tulevase pensioni miinimumprogrammi ning liitunud II samba kogumispensioniga.

Just nimelt miinimumprogramm, sest riiklik pension ja kogumispension kokku garanteerivad inimesele tulevikus pensioni, mis moodustab umbes 40 protsenti tema viimasest sissetulekust. Seega on kahele sambale panustaval inimesel puhkepalk 2,5 korda väiksem kuupalgast, millega ta harjunud on ja millega vastavuses on tõenäoliselt ka tema elustandard. Kuigi pensioniajaks peaks olema tasutud pangalaenud ja sellest tulenevalt on igakuised kulud väiksemad, on kahele sambale toetuv pension ikkagi väga napp. Kas säästuvõime on väike tulenevalt madalast palgast või rohkest tarbimisest, pole siinkohal oluline.

Tähtis on, et inimene säilitab pensionipõlves oma rahalise iseseisvuse ega jääks riigist sõltuma. Tööandjapensioni saaks lisada praegusesse pensionisüsteemi üpris lihtsalt – kaotades pensionimaksetelt erisoodustusmaksu. Näiteks võiks ettevõtte ja tema töötaja pensionimaksed olla kuni 15 protsenti töötaja palgast. Mitmed firmad, nende hulgas ka SEB Eesti Ühispank, oleks huvitatud tööandjapensioni maksmisest, kui see poleks «koormatud» erisoodustusmaksuga.

Pensioniküsimusi ei peaks vaatama mitte ainult nelja-aastases, vaid neljakümneaastases ajahorisondis. Tulevikus tekkivate probleemide lahendamisega peab tegelema juba praegu, vastasel korral on enamikku noortest ja keskealistest ootamas sama nukker pensionipõlv kui nüüdsetel pensionäridel. Tööandjapensioni soodustamine on üks võimalus, kuidas hoida ära sotsiaalsete probleemide tekkimist paarikümne aasta pärast. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/081007/esileht/arvamus/287894.php