Raivo Sormunen kirjutab Äripäevas, et ehkki teise ja kolmanda pensionisamba maht küündib 15 miljardi kroonini võib inimeste hulka, kes hetkel endale sammastest märkimisväärset pensionilisa teenivad lugeda kokku vaid sadades.

Teise sambasse on praeguseks raha voolanud 11,2 miljardit krooni ning kolmandasse sambasse läbi fondide ja kindlustusseltside umbkaudu 3,2 miljardit krooni. Pealtnäha tundub, et summad on suured, kuid pannes siia kõrvale ka pensionisüsteemis raha koguvate liitujate kõrge numbri, tuleb inimese kohta pensioniraha siiski nii vähe, et siit mingit pensionilisa veel välja ei mängi. Nii näiteks tuleb iga II sambaga liitunu kohta pensionivara kõigest 20 000 krooni. Kolmandas pensionisambas on keskmine investeering veerandsaja tuhande krooni ümber.

Loomulikult on ka erandeid. Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmeil on paarkümmend inimest, kes on III pensionisamba fondidesse jõudnud investeerida juba üle miljoni krooni. Tegemist on summaga, mis annaks juba märkimisväärse pensionilisa ning mis võiks keskmisel pensionikogujal paari-kolmekümne aasta pärast ka endal koos olla. Väikse raha väljavõtmine pensionisammastest aga siiski juba toimub.

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil maksti möödunud aastal läbi kindlustusseltside III samba pensionideks välja 82,6 miljoni krooni. Hansa Elukindlustus ASi juhatuse esimehe Mihkel Mandre sõnul on selle numbri sees ka lepingute katkestamised ning III samba lepingutest raha osalised väljavõtud. "Praegu on enamik sellest väljamakstud kolmanda samba summast välja võetud ühekordsete summadena. Seda põhjustel, et enamik lepinguid on ikkagi praegu veel noored ja kogumisfaasi alguses ehk suuremad väljamaksed jäävad tulevikku.

Lõppenud on valdavalt kolmanda samba lepinguid, mis on tehtud 5-10 aastat tagasi ja neisse kogutud summad on ka suhteliselt väiksemad, aga kasvavad pidevalt". Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3876/rt_komm_387601.html