Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et juu­ni al­gu­ses jõus­tu­nud tei­se sam­ba mak­se­te kat­kes­tu­se­ga ei ole me­lu pen­sio­ni­sam­mas­te ümber kau­gelt­ki lõppe­nud.

Ju­ba pooleteise kuu pärast, 1. au­gus­til saa­vad ki­red jäl­le lõkke­le lüüa, sest sam­bal sei­sab ees si­su­li­selt usal­dushää­le­tus. Ni­melt saab ala­tes augustist esi­ta­da aval­du­si isik­li­ke mak­se­te tei­se sam­bas­se taa­sa­lus­ta­mi­seks – tä­hen­dab, maks­ta saab isik­lik­ku kah­te prot­sen­ti oma sis­se­tu­le­kust tu­le­vi­ku tar­beks, eri­ne­valt se­ni­sest riik omalt poolt nel­ja prot­sen­ti li­sa­ma ei hak­ka. Mak­seid saab soo­via­val­da­ja uues­ti alus­ta­da aga ala­tes 2010.

aas­tast. Kes se­da aval­dust ei esi­ta­ ja sel­le kau­du pen­sio­ni­sam­ba­le usal­dust ei aval­da, saab ka 2010. aas­ta mak­se­va­baks. Swed­bank on väl­ja ar­vu­ta­nud, et mak­se­te va­ra­se­mal jät­ka­mi­sel teeb 12 000-kroo­ni­se bru­to­pal­ga saa­ja (koos rii­gi­ga) 2017.

aas­ta lõpuks tei­se sam­bas­se mak­seid 13 200 kroo­ni roh­kem kui mit­tejät­ka­ja – 60 000 kroo­ni 46 800 kroo­ni vas­tu. On sel kõigel aga pen­sio­nipõlveks val­mis­tu­des mõtet? Mis on nen­de sis­se­mak­se­te eest os­te­tud fon­dio­sa­ku­te tu­ruväär­tus 2017. aas­ta lõpuks, prae­gu mui­du­gi tea­da ei ole.

Aja­loost and­meid nop­pi­des ja nen­de põhjal joont tu­le­vik­ku ve­da­des saab joo­nis­ta­da üsna eri­ne­vaid graa­fi­kuid.Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/471273