Maksude tõstmisest rääkimine on väga ebapopulaarne, sest maksutõusud viivad meeleheitele vaeseid ja võlgnikke ning pankrotti ettevõtjaid. Seda, et makse saab korda teha ka nii, et selle tulemusel keegi nälga ei jää ja keegi pankrotti ei lähe, on raske ettegi kujutada, kirjutab Peet Kask.

Eesti riigieelarve on koledasti tasakaalust väljas. Praegune eelarve on miinuses 900 miljoni euro ulatuses. Pärast seda, kui selgus hädavajadus 1,6 miljardi euro eest laskemoona osta, on riigieelarve olukord veelgi kohutavam. Kui laskemoona ostmine näiteks nelja aasta peale ära jagada, ka siis on tasakaal 1,3 miljardi euro kaugusel.

Meetmed riigieelarve tasakaalustamiseks on kaht peamist liiki. Esiteks, kulutuste kärpimine, mille esimene osa on selle eest hoolitsemine, et kulutused edaspidi kiiremini ei kasvaks kui riigi majanduslikud võimalused. Sellest on juttu olnud, et üheks peamiseks põhjuseks, miks kulutused ülemääraselt kasvanud on, on ebamõistlik indekseerimine (Oja, 2024).