Raivo Sormunen kirjutab Äripäevas, et tulevase teise pensionisamba suurus sõltub kahest tegurist. Esiteks sissetuleku suurusest, mis paneb paika selle, palju sa igas kuus pensionifondi osakuid saad (teise sambasse läheb kuus protsenti brutopalgast). Teiseks aga sinu valitud fondi edukusest.

Kui palga ja pensioni suuruse vahele osatakse veel võrdusmärki vedada, siis fondide edukuse seost tulevase pensioni suurusega ei taheta eriti aduda. Eestis on võimalik valida viieteistkümne erineva pensionifondi vahel.

Fondid võib jagada kolmeks. Osa fonde ei tohi üldse aktsiatesse investeerida, osa võivad aktsiatesse paigutada kuni veerandi ja kolmas osa kuni poole pensionäride varadest. Võlakirju ostes annate te ettevõttele sisuliselt laenu. Seetõttu on võlakirjade tootlus väga tihedas sõltuvuses intressitasemega turul.

Aktsiatega saad sa aga osaluse ettevõttes ja su edu sõltub firma edukusest. Loomulikult on aastaid, mil võlakirjad võivad aktsiatele ära teha - olgu selleks siis nõrgad ajad majanduses või muud närvilised olukorrad aktsiaturgudel, kuid kuna pensionirahade kogumisel on sul aega maa ja ilm (praegu tööturule sisenevad noored saavad pensionile tõenäoliselt alles poole sajandi pärast), siis oleks mõttekas suurem risk (ja potentsiaalne tootlus) võtta. Aga mis vahet on, kas teenida aastatootlust kolm protsenti või üheksa protsenti? Protsent siia sinna.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3750/rt_komm_375001.html