Maksu-uudised

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi tõstetaks kohtusse pöördumisega seotud riigilõivusid senisega võrreldes 40 kuni 100 protsenti kõrgemale. Riigilõivude tõstmist põhjendatakse muu hulgas pahatahtlike pöördumistega ja vajadusega kohtute töökoormust vähendada.

Õiguskantsler Ülle Madise märgib oma äsja avaldatud aastaülevaates, et koroonaajaga on kaasnenud ühiskonna üldine tigeduse tõus, ühtlasi teeb Madisele muret riigikogu eemalejäämine riigijuhtimisest.

Ajalehe The Wall Street Journal teatel plaanivad kongressi demokraadid teha ettepaneku, et tõsta ettevõtte tulumaksu määra 21,5 protsendilt 26,5 protsendile. Samuti plaanivad nad kehtestada kolmeprotsendise lisamaksu inimestele, kes teenivad aastas üle viie miljoni dollari.

Kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul võimaldab tugev majanduskasv loobuda suurematest kärbetest, siis opositsiooni hinnangul tuleks kevadel välja kuulutatud kärpeplaanid täielikult maha matta.

Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti. Valitsussektori struktuurne defitsiit, mis on aluseks tuleva aasta eelarvele, jääb tänavu 4,4 protsendile SKP-st ja tuleval aastal väheneb see prognoosi järgi 2,3 protsendini.

Kui tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek on pealtnäha niivõrd tõhus ja õilis reform, siis milles on probleem? Lühike vastus: probleemi põhjustasid läbimõtlematus ja liigne kiirustamine, kirjutab Helen Veski-Baraševa.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul näitab inflatsiooni kiirenemine, seda peamiselt kütuse hinnatõusu arvelt, et valitsus peab riigieelarve arutelude käigus üle hindama tulevasse kevadesse planeeritud diislikütuse, elektri ja gaasi aktsiisitõusu. Valitsus alustab 2022. aasta eelarve aruteludega sel nädalal.

Endine rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond) leiab, et riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel ei tohiks suurendada, kuna saadikud võivad teadmatusest ja populistlike eesmärkide nimel eelarvet kahjustada.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.