Aivar Hundimägi kirjutab Äripäeva kolumnis eraisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastusest.

Mul on hea meel, et aasta tagasi Äripäeva pakutud idee lõpetada eraisikute väärtpaberinvesteeringutest saadud tulu maksustamine on leidnud positiivse vastukaja. Teiste seas on ideest haaranud kinni nii Reformierakond, kes on ettepaneku valimisprogrammi kirjutanud, kui ka rahandusministeerium, kes kaalub praegu sellekohase muudatuse plusse ja miinuseid. Eesti häda on selles, et meie maksusüsteemil on küll ilus fassaad, aga kui me fassaadi taha vaatame, näeme palju kahvatumates toonides pilti. Võrreldes Leedut, Lätit ja Eestit, on meil eraisikute väärtpaberitulu maksustatud kõige karmimalt.

Leedus ei pea väärtpaberite müügilt saadud kasumilt maksma tulumaksu, kui investeeringut on hoitud vähemalt aasta. Aga ka neil leedulastel, kes on investeeringut hoidnud alla aasta, on maksukoorem meiega võrreldes väiksem - 15 protsenti. Läti on veel investorisõbralikum. Nemad ei kogu investeeringutelt saadavalt kasumilt üldse tulumaksu.

Mitte ainult Leedu ning Läti ei soosi eraisikute investeerimist. Rootsi erainvestorite ühenduse Aktiespararna koostatud ülevaatest selgus, et 2005. aastal maksustas OECDsse ja ELi kuuluvast 36 riigist kauem kui viis aastat hoitud aktsiate müügist saadud tulu vaid 15 riiki, sealhulgas uutest ELi riikidest Eesti, Poola ja Sloveenia. Kui Läti ei maksusta aktsiatulu üldse, siis mõned riigid on kehtestanud ka näiteks alampiiri.

Prantsusmaal kehtib põhimõte, et kui aktsiate müügist saadud tulu ei ületa aastas 235 000 krooni, on erainvestor maksust vabastatud. Samalaadne mudel on kasutusel Suurbritannias, kus alammääraks on 195 000 krooni aastas. Samas uuringus toonitatakse, et üldine suundumus aktsionäride maksustamisel on langev. Eestil on viimane aeg rongile hüpata ja hakata samuti investeerimist soodustama.

Oleme teiste riikidega võrreldes praegu halvemas seisus. Tuleb ka silmas pidada, et Eestis tehakse maksustamisel vahet neil, kes investeerivad firmade vahendusel, ja neil, kes tegelevad investeerimisega eraisikutena. Positiivne on, et lõpuks on ka meie maksuspetsialistid hakanud mõtlema sellele, kuidas muuta maksusüsteemi erainvestori jaoks sõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Kuid mind teeb ärevaks see, kuidas väärtpaberitulu maksusoodustuse ettepanekut üritatakse teostada.

Reformierakond on teinud ettepaneku, et kui teenid aktsiate müügist tulu, võiks sul olla 90 päeva aega uute jahimaade otsimiseks. Kui sa nii kiiresti ei jõua, maksad tulumaksu. Rahandusministeeriumi ametnikud on veelgi kärsitumad. Nemad soovivad luua olukorra, kus maksusoodustuse saab tingimusel, kui teenitud tulu investeeritakse edasi 30 päeva jooksul.

Sellisele võimalusele viitas sel nädalal Postimehes rahandusministeeriumi ametnik Lemmi Oro. Maksuvabastuse sidumine ajalise piiranguga on vale. Nii sunnib riik erainvestoreid maksukirve hirmus tekkinud tulu paaniliselt tagasi väärtpaberitesse investeerima. See tähendab, et inimesed hakkavad oma mõtlematult raha paigutama.

90 päeva on küll pikem periood, ent seegi pole hea lahendus. Minu arvates ei ole üldse vaja mingit administratiivset piiri määrata. Teeme nagu Läti: vabastame väärtpaberiinvesteeringud täies ulatuses tulumaksust. Või kehtestame mingi alampiiri.

Ka see oleks parem lahendus kui 30- või 90-päevane piirang. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3393/arv_kolumn_uus_339301.html Vaata ka EML ettepanekuid tulumaksuseaduse muutmise eelnõu (863 SE) kohta (p 14): http://www.maksumaksjad.ee/modules/dms/file_retrieve.php?function=view&obj_id=197 Loe ka: Gaily Kuusik. Väärtpaberitulude maksustamine maailmas. – MaksuMaksja, 2006, nr 6/7, lk 42-43.