Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Õllega eurot koju toomas?

Õllega eurot koju toomas?

Rubriik: Äripäev

Cardo Remmel, AS Pere juhatuse liige, endine Saku Õlletehase juht, kirjutab Äripäevas valitsuse kavast tõsta alkoholiaktsiisi. Valitsuse 10%+20% alkoholiaktsiisi tõusu korral muutub Eesti üheks kõrgema maksupoliitikaga riigiks ELis. Eesti õlleaktsiis platseeruks 27 riigi seas 9. kohale, mis ei vasta Eesti tarbijate ostujõule ega majandusnäitajatele.

Kui üks Rootsi elanik saaks oma palga eest osta kuus 2800 pudelit õlut ja Poola elanik 1300, siis Eesti elanik 950. Ma ei taha öelda, et keegi peaks oma palga õlles välja võtma, vaid näitlikustada maksude korrelatsiooni riigi palgatasemega. Alkoholiaktsiisi järsk tõus oleks märk muutuvast alkoholipoliitikast, mis eeldaks alkoholipoliitika selget sõnastamist ja vaadet Balti regioonile tervikuna. Niigi on õlleaktsiisi vahe Läti ja Leeduga kaks korda Eesti kahjuks. See on hoogustanud piirikaubandust Lõuna-Eestis, jättes Eesti ilma aktsiisitulust Läti kasuks. Oma tarbeks tohib ühe piiriületusega ühest liikmesriigist teise viia 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega üle 22%), 20 liitrit aperitiive või vahetooteid, 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut. Järsk aktsiisitõus annaks Eesti majandusele tagasilöögi mitmes plaanis. Näiteks Rootsi Õlletootjate Liidu andmetel suurenes pärast aktsiisi tõstmist 2003. aastal illegaalselt või (EL riikide vahel legaalselt) riiki sisse toodud õlle hulk 65%. Rootsi alkoholi ja narkootikumide sotsiaaluuringute keskuse andmetel ulatub salaõlle turuosa nüüdseks 14%ni ning eelnevast järeldusi tehes kaalub Rootsi valitsus alkoholiaktsiisi langetamist. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3600/arv_kolumn_uus_360001.html